Kuidas ilm meie tundeid mõjutab?

Foto: SCANPIX

Paljud usuvad, et päike teeb meele rõõmsamaks, vihm nukraks. Tegelikult pole seosed inimeste emotsioonide ja ilma vahel pole sugugi nii selged.

Teadlased on seda teemat uurinud päris mitme kandi pealt. Nii on leitud, et ilm mängib rolli selles, kuidas inimesed on oma eluga rahul. Uuritud on ka investeerimiskäitumise ja väärtpaberiturgudel toimuva ning ilma seoseid. Samuti on teadlasi huvitanud, kuidas sõltub restoranis jäetava jootraha suurus sellest, mis ilm parajasti õues valitseb, kirjutas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Mõnevõrra on sellel, kuidas ilm meid mõjutab ka füsioloogilist tausta. Niiskete ilmadega langeb süstoolne, ehk ülemine vererõhk. Samas on külmemate ilmadega vererõhk tavaliselt pisut kõrgem. Vererõhk ja emotsioonid pole aga kaugeltki otseselt seotud. Päikesevalguse toimel toodetakse aga ajus rohkem serotoniini, hormooni, mis reguleerib nii tuju, und, söögiisu kui ka mälu.

Uuringud Eestis

Tartu Ülikooli psühholoogiadoktorant Liisi Kööts koos juhendajate Jüri Alliku ja Anu Realoga otsustasid aga võtta korraga vaatluse alla nii inimeste hinnangud enda meeleolule ja konkreetsed ilmaandmed, et leida, kas ilm tõepoolest mõjutab meie emotsioone.

Eesti on selleks uuringuks hea paik, meil on neli selgelt eristuvat aastaaega. Maailmas pole selliseid uuringuid varem eriti palju tehtud ning mingeid otseseid seoseid päevaste meeleolumuutuste ja ilmakarakteristikute vahel pole leitud. Ainsana on ilmnenud, et päikese mõjul võimenduvad nii negatiivsed kui positiivsed emotsioonid.

Tartus tehtud uuringus oli vaatluse all oli kaks eri rühma. Sügisel osalesid uuringus pensionärid, kes valiti Tartu eakate päevakeskuste külastajate seast.

Kevadperioodil tehtud samalaadses uuringus osalesid tudengid. Kokku uuriti 110 inimest, kes kahe nädala jooksul kandsid endaga kaasas pihuarvutit, mis endast seitse korda päeva jooksul märku andis ning kuhu tuli sisestada enda asukoht (kodus, tööl, õues jalutamas jne) ning hinnata enda meeleolu (vihane, õnnelik, hirmul, kurb või üllatunud jne). Samuti märkida ära, kas ollakse unine, tuntakse füüsilist valu või pettumust.

Kogu selle andmehulga kõrvale võeti Tartu linna ilmaandmed: temperatuur, suhteline niiskus, õhurõhk ja see, kas oli pilves või päikeseline. Kõik osalenud täitsid ka isiksusetestid.

Mis selgus?

Kaks nädalat kestnud uuringu jooksul oli vanematel inimestel tudengitega võrreldes märgatavalt rohkem positiivseid ja vähem negatiivseid emotsioone. Üllatav oli ka see, et vanemaealised tundsid end tudengitega võrreldes vähem väsinuna.

Kui temperatuur tõusis, siis intensiivistusid uuritavatel nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid. Seevastu päikesevalgus võimendas rohkem positiivseid emotsioone. Kui temperatuur tõusis või oli rohkem päikesevalgust, siis tundsid inimesed end vähem väsinuna. See läheb vastu üldlevinud arvamusega, et soe muudab unisemaks.

Tõsi, uuring langes kevadele ja sügisele ning suvekuumuse mõju kohta ei saa nende andmete põhjal midagi öelda, rõhutavad autorid. Vanemaid inimesi mõjutas temperatuur rohkem, nemad tundsid end soojemate ilmadega rohkem väsinult.

Emotsioonid on palju keerulisemad, neid mõjutavad isiksuslikud pinged, töökoormus, unepuudus, sotsiaalne ja füüsiline aktiivsus ja ajus toimuvad keemilised protsessid, möönis Kööts artiklis.

Üldlevinud uskumuse kohaselt mõjutab ilm meie tundeid. Tegelikkuses ei pea see paika, kui, siis väga vähesel määral. See müüt pärineb ilmselt ajast, mil inimese elu sõltus palju suuremal määral loodusjõududest, seisab artikli kokkuvõttes.