Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

TAI: Eesti haiglad jätsid 56 lapse vähijuhust teatamata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ema ja laps. | FOTO: panthermedia.net / Aliaksei Verasovich

Aastatel 2000–2011 jätsid haiglad vähiregistrisse kandmata lastel diagnoositud 56 kasvaja esmajuhtu, selgus Tervise arengu instituudis (TAI) valminud teadustööst. Seega suurenes sel perioodil diagnoositud esmasjuhtude arv 459-lt 515-ni, mõjutades oluliselt lastevähi haigestumus- ja elumusnäitajaid Eestis.

Vähiregistri andmete täielikkuseks hinnati uuringus 89,5 protsenti, kirjutab TAI. Juhtude teatamine erines paikmegrupiti ja ajaperiooditi. Täielikkus oli madalam uuringu viimasel perioodil (2005–2011) ja leukeemiatel, sealjuures leidus ka mitmeid paikmegruppe, kus täielikkuse hinnang oli 100 protsenti, näiteks maliigsete luukasvajate puhul.

Mõju haigestumuskordajatele ja elumusmääradele vaadeldi 0–14aastaste seas. Ajavahemikus 2000–2011 diagnoositi selles vanuserühmas 385 kasvaja esmasjuhtu. Enim diagnoositud olid leukeemiad (31 protsenti), kesknärvisüsteemi kasvajad (29 protsenti) ja lümfoomid (11 protsenti).

Puudunud juhtude lisamisel vähiregistrisse suurenes kogu haigestumuskordaja 12,9-lt 14,9-ni 100 000 kohta. Ühe aasta elumusmäär (kõik paikmed kokku) suurenes 89 protsendilt 91 protsendile ja viie aasta elumusmäär 70 protsendilt 76 protsendile. Enim suurenes viie aasta elumusmäär leukeemiate (71 protsenti vs 82 protsenti), lümfoomide (89 protsenti vs 91 protsenti) ja kesknärvisüsteemi kasvajate (66 protsenti vs 71 protsenti) korral.

Uuringu tulemused näitasid, et kasvajajuhtude teatamata jätmisel vähiregistrisse on oluline mõju haigestumus- ja elumusmääradele, põhjustades mõlema näitaja olulist alahinnangut. Kuigi varasemalt on kirjanduses näidatud, et juhtude alateatamise tagajärjeks võib olla elumuse ülehindamine, siis TAI tulemused näitasid vastupidist.

Viimase põhjuseks on eelkõige see, et kuna vähiregister kasutab ühe andmeallikana surma põhjuste registrit, siis jäävad teatamata pigem parema prognoosiga juhud. Kui haigestumus laste kasvajatesse on Eestis naaberriikidega võrreldaval tasemel, siis elumusnäitajad on meil madalamad kui mitmetes Euroopa riikides.

Suurimat mahajäämust võib näha leukeemiate puhul. Kuigi Eestis on täielik laste vähiravi olemas alates aastast 2005, võib väikese juhtude arvu tõttu diagnoosimine olla keeruline või ravimite kättesaadavus raskendatud (kuna nende järele ei ole pidevat vajadust).

Teadustöö tulemusi tutvustav artikkel ilmus ajakirjas European Journal of Cancer Prevention ning käsitles laste kasvajate teatamise kvaliteeti Eesti vähiregistris ja selle mõju haigestumuskordajatele ja elumusmääradele. Uuring tehti TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonnas, kasutades Eesti Vähiregistri ning Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla andmeid.

Tagasi üles