Kolm õudusttekitavat ravimeetodit, mida vanasti kasutati

Arsti töövahendid. Pilt on illustratiivne. Foto: Panthermedia.net / Craig Robinson/scanpix

Meditsiiniajalugu kergitab katet, millist ravi üritasid arstid või nende võhikutest «kolleegid» pakkuda siis, kui varnast polnud võtta veel lugematul hulgal ravimeid ega teadusuuringuid.

Aastasadade tagant kerkib esile uskumatuid ravimisviise - näiteks vähkkasvajat peeti näljaseks hundiks, keda püüti toita surnutele ohverdatud kutsika, kassipoja, jänese või lambaga, vahendab portaal Time.

See ja paljud teised kummalised «ravimeetodid» ilmnevad raamatust «Quackery: A Brief History of the Worst Ways to Cure Everything» (Halvimad viisid ajaloos, kuidas inimesi ravida – toim.), mille autoriteks on dr Lydia Kang ja Nate Pedersen. Tõsiasi on aga see, et mõne meetodi puhul on inimesed ise loogiliselt eeldanud, et see võiks aidata, samas esines ka väga palju šarlatane, kelle teguviisidel mingit alust ei olnud. Nii üritati näiteks murtud südant parandada tulist rauda või hiljem ka elektrilist instrumenti vastu inimese rinda surudes.

Kui mõned meetodid olid suisa ohtlikud, siis teised ka täiesti jaburad. Loodusravi viljelejad on näiteks soovitanud sünnitusvalude leevendamiseks pulbriks jahvatatud emisesõnnikut. Viljastumiseks aga soovitati naisel südame lähedal hoida nirgilt eemaldatud munandeid. Samas kui naistel on ka tänapäeval probleeme lapsesaamisega, võtavad nad ilmselt meeleheites kuulda nõuandeid alternatiivmeditsiinist, ent ilmselt mitte nii jaburaid.

Kuigi inimeste teadlikkus on kasvanud ning ka järelevalve meditsiinivallas suurenenud, levivad endiselt mõned väärarusaamad ja veidrad müüdid ravimeetodite kohta, mida usutakse aitavat. «Peame olema väga hoolikad, kui meile pakutakse kerget ja paljulubavat ravi. Enamasti pole asjad nii lihtsad ja juba see peaks inimese kahtlustavaks tegema,» ütles väljaandele dr Kang. Ta toob mõned näited ka vanaaegsetest ravimisviisidest, mida toona peeti inimesi aitavaks, ent mis täna liigitatakse eluohtlike meetodite hulka.

Tubakas katku vastu. 1665. aasta katkupuhangu ajal Londonis soovitati koolilastel sigarette suitsetada, sest neid peeti toona desinfitseerivaks vahendiks. Tubakat on samal põhjusel kasutatud ka klistiirina. Sigaretid kuulutati tervisele kahjulikuks alles 60ndatel.

Kannibalism annab jõudu. Vana-Roomas nimelt peeti gladiaatorite verd elujõudu andvaks ja isegi epilepsiat ravivaks. Seda usuti veel mujalgi riikides ja aastasadade vältel, näiteks 17. sajandi Inglismaal käisid inimesed hukkamisi vaatamas selleks, et koguda ohvrite verd. Samal sajandil soovitas üks saksa arst ohtrate haiguste raviks tema enda poolt vinnutatud inimliha. Kuna tänapäeval on arstid päris kindlad, et verega kanduvad nii mitmedki nakkused edasi, on üsna hirmutav kunagisele ravimeetodile tagasi mõelda.

Raadiumiga vähi vastu. Päris 20. sajandi alguses olid Tšehhis spaad, kus juba fuajeesse astudes hingasid inimesed sisse suure sõõmu raadiumiga saastunud õhku. Veel käidi raadiumivannis ja hingati seda lausa maskidega sisse. Mõnede igiammuste uuringutega oldi nimelt kindlaks tehtud, et raadium võib väljaarenenud kasvajat kahandada. Täna on aga selge, et just kokkupuude raadiumiga on suitsetamise kõrval näiteks üks kopsuvähi peamisi põhjustajaid.