Loe ja imesta: mis juhtub kehaga orgasmi kogedes

Foto: Panthermedia.net / Bernd Jürgens

Ilmaasjata ei öelda, et naine, kes öösel karjub, see päeval ei vingu. Nimelt on orgasmi kogemisel otsene mõju naise naudingukeskustele ja lõõgastustundele.

Kui tegevus voodilinade vahel hakkab juba õige kuumaks minema, muutuvad kliitori ja vaagnapiirkonna läheduses asuvad närvid eriti tundlikuks ning saadavad ajule signaale äärmisest rahulolust. Tegelikult saabki naine aru ajusignaalide, mitte otseselt puudutuste kaudu, et tunneb mõnu, kirjutab portaal Shape.

Orgasmihetke lähenedes väheneb ka tegevus ajukeskustes, mis muidu reguleerivad ärevuse ja hirmu taset. Selleks ajaks nende keskuste töö blokeeritakse, kuna just muremõtted takistaksid paljudel muidu orgasmi saada. Kui jõuad aga punkti, kust enam tagasi pöörduda ei saa, lähevad aju naudingukeskused justkui kiirkäigule ja pea kõik muu lülitub välja. Märkimisväärselt väheneb näiteks selle aju osa töö, mis muidu reguleerib kontrolli oma käitumise üle. See selgitabki põhjust, miks võid orgasmi saades tunda end justkui kontrolli alt väljununa.

Mõnutunde haripunktis vabaneb organismis oksütotsiin, mida on maakeeli nimetatud ka armastus- või lähedushormooniks. See hormoon aitab partneriga sidet luua ja hoida ning on ka vastutav väikeste nauditavate kokkutõmmete eest, mida orgasmihetkel tunned.

Selle olukorra arvele võib kirjutada ka seksimise tervisekasud, kuna pärast seda tunned end lõõgastatuna. Samuti on uuritud ja eeldatud, et sagedane orgasmi kogemine aitab ennetada mitmeidki haiguseid. Pärast orgasmi võib neurohormoonide ja endorfiinide «üleujutus» ning mõnutunne naise organismis kesta kuni viis minutit.