Perearst Madis Veskimägi arutles riigikontrolli soovituse üle maal perearstinimistuid ühendada, et ametnikke ei huvita, kuidas saab patsient 45 kilomeetri kaugusele perearsti juurde ja kui perearst läheb sinna haiget vaatama, mis siis saab teistest patsientidest?
Perearst: nimekirjade liitmine pole lahendus
Üle 15 aasta Tõstamaa tervisekeskuses perearstina töötanud dr Veskimägi piirkonna suuruseks on 65 x 20 kilomeetrit ning sellesse jääb ka väike Manija saareke oma 50 püsielanikuga, mille keskusse jõuab perearst kuu-paari tagant, kirjutas Õhtuleht.
Paberil suurepäraselt toimiv süsteem on tekitanud palju küsimusi ja pingeid ning tohter tõstatas küsimused, et kui perearst läheb näiteks kaugemale patsiente vaatama, siis mis saab teistest patsientidest või millal arst üldse õhtul koju jõuab ja kas arst tahaks sellistel tingimustel üldse Eestisse tööle jääda?
Perearst meenutas, kuidas ta esimestel aastatel sõitis igal neljapäeval pooleks päevaks Varblasse, ent patsiente pöördus vastuvõtule väga vähe, päevas üks-kaks, mistõttu on viimastel aastatel Varbla kabinetis töötanud kogenud velsker, kes saab teha EKGd, vereproove, õmmelda haavu, samuti kirjutada digiretsepte jne.
Kõige sagedamini sõidab patsient siiski ise, omaste või sotsiaaltöötaja transpordiga vastuvõtule Tõstamaale – seal on olemas labor, röntgen, ultraheli ja väikekirurgia kabinet.
Veskimägi selgitas, et praegugi on Varblas aeg-ajalt välja kuulutatud perearsti vastuvõtt ühes eelregistreerimisega: «Keda aga ei tule, on patsiendid. Teatakse, et kogu aparatuuri ei ole võimalik kaasa vedada ja targem on sõita kas Tõstamaale või Pärnusse.»