Kes on emakakaelavähist ohustatud?
Emakakaelavähki võivad haigestuda naised igas vanuses ja pärilikkus ei mängi siin rolli. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib peamiselt seksuaalsel teel ja mida diagnoositakse valutu PAP-testiga. HPV tekitatud rakumuutused ja vähieelsed seisundid võivad areneda pika aja jooksul, isegi 10–25 aastat. See tähendab, et regulaarsel kontrollimisel ja õigel ajal avastatuna on need kergesti diagnoositavad ning ravitavad. Peaaegu kõik kaugele arenenud emakakaelavähi juhtumid oleksid ennetetavad. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. PAP testi tegemine on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa. Emakakaela rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilise läbivaatuse käigus lihtsalt avastatavad, mis omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist.
Kuhu osalemiseks pöörduda?
Vähi Sõeluuringute Register saadab nimelise kutse naistele, kelle sünniaasta on kutsutavate sünniaastate nimekirjas. Et kutse saadetakse naiste rahvastikuregistris olevale aadressile, on vajalik kontrollida, kas see on õige. Seda saab teha riigiportaalis eesti.ee. Kui sealsed andmed on ebatäpsed, ei pruugi kõik kutsed kahjuks adressaadini jõuda. Koos paberkutsega genereeritakse ka elektroonne kutse, mis saadetakse lisaks paberkutsele iga naise E-Tervise patsiendiportaal. Iga kutse saanu saab seda oma saatekirjade alt vaadata. Seejärel tuleb end vaid kõige sobivamasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida.