Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
Tallinna tehnikaülikoolis said soovijad eile mõõta individuaalset stressi- ja väsimuse taset. Proovisin omal nahal järele, kuidas test töötab ja kui stressis olen.
Testis tehakse kardiovaskulaarsete parameetrite baasil, pulsivöö ja anduri abiga jälgitakse südamerütmi variaablust. Kuigi tegeldakse inimeste terviseandmetega, pole testi läbiviijateks mitte arstid või teised tervishoiutöötajad, vaid teadlased.
Individuaalse stressitaseme testi eestvedajaks on TTÜ keskkonnatervise teadlane Tarmo Koppel, kes demonstreeris eile ka oma uurimistööd. Üks tema teadustöö eesmärk on hoida ära õnnetusi, mis võiksid juhtuda suure väsimuse või kõrge stressitaseme tõttu. Näiteks võiks tulevikus olla olemas rakendus, mis ei lubaks väga väsinud rekajuhti autorooli või manitseks kõrge stressitaseme puhul teed ületavat inimest ettevaatusele.
Samuti võiks sellised rakendused tulla kasuks näiteks trenniaja valimisel. Kui keha on füüsiliselt väga väsinud, saaks liikumist edasi lükata ja valida sobivama aja.
/nginx/o/2017/10/24/7244245t1h0213.jpg)
Kuigi mõõtmine peaks ideaalsel juhul võtma umbes kümme minutit, läks minu puhul sellega kauem, kuna esimesena testi läbiviimiseks võetud pulsivöö oli suur ning tuli võtta teine ning kuiva naha tõttu oli probleeme ka naha elektrijuhtivusega.
Samuti tuli testi alguses kaks minutit vaikselt lebada ja mõelda omi mõtteid. Seda pole aga üldse nii lihtne teha, kui pikutad võõras ruumis ja samal ajal kogutakse su terviseandmeid. Nii tundsingi alguses kerget ärevust ja seda oli hiljem näha ka tulemustest. Aeg-ajalt kippus peale ka naer, kuid hoolimata neist takistustest õnnestus siiski test läbida.
/nginx/o/2017/10/24/7244235t1hae0a.jpg)
/nginx/o/2017/10/24/7244233t1h55db.jpg)
Vaata videost, kuidas testi täpsemalt tehakse ja millised on tulemused.