Teadlased selgitasid välja, kui palju muutusi on vaja, et tekiks vähirakk

3D-illustratsioon vähirakust Illustratsioon: Sebastian Kaulitzki/Panthermedia

Briti teadlased on välja selgitanud kui palju mutatsioone on vaja, et terve rakk muutuks vähirakuks.

Uurijate meeskond näitas, et terve rakk võib muutuda vähirakuks ühe kuni kümne mutatsiooni tagajärjel, olenevalt kasvajast, vahendab BBC. 

Kui võrrelda tervet kudet ja vähkkudet, võib leida kümneid tuhandeid erinevusi või mutatsioone DNA-s. Mõned neist mängivad rolli vähi kasvamisel ning teised käivad lihtsalt vähiga kaasas.

Uurijad analüüsisid 7664 kasvaja DNA-d, et otsida juhtivaid mutatsioone, mille tagajärjel terve rakk kasvajarakuks muutub.

Kui palju mutatasioone on vaja vähi tekkimiseks?

• Kõigest üks mutatsioon kilpnäärme- ja munandivähiks
• Neli mutatsiooni rinna- ja maksavähiks
• Kümme mutatsiooni käärsoole- või pärasoolevähiks

«Kuigi oleme vähi geneetikat põhiolemuselt tundnud juba aastakümneid, siis uuringust ilmnes, et tuhandetest mutatsioonidest vähi genoomis vastutab vaid väike osa neist selle eest, kuidas rakk käitub, ehk mis muudab raku kantserogeenseks,» ütles üks uurijatest, Peter Campell, BBC uudistele.

Uuringu pikaaegne eesmärk on arendada täpsemat vähiravi. Kui arstid teaksid, millised vähesed mutatsioonid tuhandetest ajendavad patsiendi vähki, saaks luua ravimeid, mis on suunatud täpselt neile mutatsioonidele.

Uurijad leidsid vähi kasvu juhtuvad mutatsioonid tuginedes Charles Darwinile ja evolutsiooniteooriale. Sisuliselt ilmnevad kasvajates tihedamini juhtivad mutatsioonid, kui neutraalsed mutatsioonid. Seda seetõttu, et looduslik valik annab eelise mutatsioonidele, mis aitavad rakul kasvada ja kiiremini jaguneda.

Siiski keskendub see töö ainult ühele osale vähi arengust, aga vähi tekke juures on palju erinevaid uurimisteemasid - näiteks histoonid ja DNA kokkupakkimine kromosoomides.