Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas täiskasvanuna on mõtet end HPV vastu vaktsineerida?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Emakakaelavähi osas tehakse sõeluuringut 21-65-aastastel naistel. | FOTO: Piotr Marcinski/PantherMedia/Scanpix

Alates 2018. aastast võetakse riiklikku immuniseerimiskavasse HPV vaktsiin, emakakaelavähi ennetuseks tuleb ka vaktsineeritud naistel kontrollis käia.

Kuna inimese papilloomviirus (inglise keeles human papilloma virus lüh HPV) levib peamiselt seksuaalsel teel, on kõige parem vaktsineerida enne seksuaalelu algust, kuid uuringud kinnitavad, et ka juba seksuaalelu alustanud saavad vaktsiinist kasu, kirjutavad Seksuaaltervise Liidu liikmed ja arstid Jaana Below ja Marie Abel leheküljel Amor.

Vaktsiin ei ravi välja olemasolevaid viirustüvesid. Vaktsiin on soovitatav nii naistele kui ka meestele, sest mõlemast soost inimesed levitavad viirust ja võivad haigestuda sellest tingitud vähiliikidesse: emakakaela-, häbeme-, tupe-, suu-, neelu-, peenise- ja pärasoolevähki. Emakakaelavähk on teistest mainitud vähiliikidest sagedamini esinev.

Ainuke kaitse on vaktsiin

Sõltuvalt vaktsiinitüübist ja kliinikust on ühe vaktsiinidoosi hinnaks 105–140 eurot. Alates 2018. aastast hakatakse riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta vaktsineerima 12-aastaseid tüdrukuid ning esimesel kahel aastal ka 13-14-aastaseid tütarlapsi.

Praegu on saadaval kolm erinevat vaktsiini, mis kaitsevad erineva arvu HPV-tüvede eest. Riigi poolt pakutav vaktsiin on Gardasil 9. See vaktsiin pakub kaitset 9 erineva HPV viiruse tüve eest, mis põhjustavad nii emakakaelavähki kui muude paikmetega vähki, aga ka suguelundite tüükaid.

Tavapärase skeemi kohaselt tuleks poole aasta jooksul kindlate intervallidega manustada 3 vaktsiinidoosi. Ametliku vaktsiiniskeemi läbimise järgselt tekkiv kaitse kestab vähemalt 20 aastat. Viimasel ajal on uuringutes leitud, et ka ainult ühe või kahe doosi manustamine võib tagada mitmeks aastaks HPV-vastase kaitse, ehkki see ei ole veel ametlik soovitus. See on hea uudis neile, kes mingil põhjusel ei saa teha kõiki kolme doosi.

Kuna HPV-vaktsiin ei kaitse kõigi HPV-tüvede vastu, siis peaks ka vaktsineeritud naised käima PAP-testi tegemas juhendi kohaselt iga 3 a tagant.

Emakakaelavähk ennetatakse enamikel juhtudel

Emakakaelavähk avastatakse Eestis umbes 170 naisel ning sellesse sureb umbes 70 naist aastas. Emakakaelavähk on peaaegu 100 protsendiliselt põhjustatud HPV-infektsioonist. Selle tekkele eelnevad emakakaela vähieelsed seisundid (düsplaasia). Tavaliselt kulub HPV-ga nakatumisest emakakaelavähi tekkimiseni 10-15 aastat, mistõttu on suurem osa emakakaelavähi juhtudest ennetatavad, kui regulaarselt 3 aasta järel kontrollis käia.

PAP-testi abil on võimalik avastada vähieelsed muutused õigeaegselt ning ennetada nende arengut vähiks. Emakakaelavähi diagnoos tähendab üldiselt emakakaela, emaka, munajuhade ja munasarjade eemaldamist. Teatud vähi staadiumites rakendatakse keemia- ja kiiritusravi.

Emakakaelavähi osas tehakse sõeluuringut 21–65-aastastel naistel. Kui varem alustati PAP-teste juba nooremas eas, siis praegu on uuringutest leitud, et kuna alla 21-aastastel esineb sageli HPV-kandlust ja kergeid rakumuutusi, mis ise taandarenevad, ei ole soovitatav liiga varakult PAP-teste alustada.

Kuidas HPV levib?

HPV levib lähedase füüsilise kontakti käigus nahalt nahale, sh vaginaalse, anaalse ja oraalse seksuaalvahekorra ajal. Maailmas hinnatakse HPV levimuseks naiste seas 10 protsenti, aga see on piirkonniti väga erinev. Käeoleval hetkel on HPV kindlakstegemine võimalik emakakaelast või tupest võetud proovist, vereanalüüsiga HPV olemasolu kehas kindlaks teha ei saa.

HPV levik suguelundite piirkonnas on seotud seksuaalse aktiivsusega. Risk HPV-ga nakatumiseks tõuseb koos seksuaalpartnerite arvu suurenemisega. Samas võib inimesel olla vaid üks püsipartner, kes on viiruse kandja ning siiski leiab aset viiruse ülekanne partnerile. On ka leitud, et püsisuhtes olevad partnerid kannavad sageli viiruse samu tüvesid. Viiruse ülekanne võib toimuda juba pelgal suguelundite kokkupuutel või  siis kokkupuutel suu, päraku, sõrmede või seksmänguasjadega. Kondoom ei kaitse küll 100 protsendiliselt HPV-ga nakatumise eest, kuid vähendab siiski oluliselt ülekande riski. HPV-vaktsiin on ainus, mis suudab ennetada HPV-ga nakatumist.

Tagasi üles