Veebikonstaabel: kas arsti tasub Facebookis sõbraks lisada?

Veebikonstaabel Maarja Punak

FOTO: Facebook

Sotsiaalmeedia annab kasutajale anonüümsuse ja ka suurema julguse, mis omakorda nihutab eetilise suhtlemise piire. Kas rahulolematu patsient võib sotsiaalmeedias arsti või õde kõnetada või on selleks siiski mõeldud vastuvõtuaeg? 

Kliinikumi Leht uuris Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablilt Maarja Punakult, kuidas tuleks meditsiinitöötajal käituda sotsiaalmeediat puudutavates situatsioonides.

Punak toob välja, et sarnaselt näiteks õpetajatele ja politseinikele peavad ka meditsiinitöötajad sotsiaalmeediakontot luues läbi mõtlema mitmed aspektid. Seadustega pole paika pandud reegleid, kuidas peaks konkreetse eriala esindaja konto välja nägema. Samas on näiteks USAs mõnedes osariikides õpetajatel keelatud õpilasi Facebookis sõbraks võtta.

«Olles politseiametnik, pean mina kindlasti arvestama, et luues oma isikliku konto oma näo ja nimega sotsiaalmeedias, esindan paratamatult kogu meie organisatsiooni. See kehtib laias laastus ka meditsiinitöötajatele,» ütleb Punak.

Kui arst postitab sotsiaalmeediasse enda seisukohti meditsiini vallas, mida ta võiks vabalt väljendada näiteks ajalehes, siis selles ei näe veebikonstaabel midagi kahjulikku. Pigem on küsimus, et kas ta on valmis algatatud teemal edasi diskuteerima. Jälgida tuleks näiteks, et oma väljaütlemistega kedagi ei solvataks ega jagataks infot, mis on seotud konkreetsete patsientidega.

Kui arst või õde on loonud sotsiaalmeedias konto ja võtnud patsiendi sõbraks, on suur tõenäosus, et sõbrastaatust proovitakse kasutada selleks, et saada erialast nõu väljaspool ametlikku suhtlust. Arstide puhul on kriitiline asjaolu, et sotsiaalmeedia ei ole turvaline keskkond delikaatse info edastamiseks. Kui kontol klapivad inimese nimi ja pilt, ei tähenda see veel, et tegu on õige inimesega ja talle ei tohiks edasi anda mingit infot, mis puudutab konkreetset inimest ja tema tervist. Seda eirates võib kellegi delikaatne info sattuda võõrastesse kätesse. 

Lisaks tekib Punaku sõnul oht, et meditsiinitöötaja teeb enda vaimsele tervisele karuteene, sest sotsiaalmeedia on kättesaadav kõikjal 24/7 ja enam ei ole võimalik end täielikult välja lülitada.

Kuidas peaks aga meditsiinitöötaja käituma rahulolematu või tülika patsiendiga, kes teda sotsiaalmeedias tüütama asub? Punak soovitab meditsiinitöötajal end kehtestada ja keelduda igasugusest suhtlemisest läbi sotsiaalmeedia.

Punak ütleb, et ka kliinikumi sotsiaalmeediakontole võib panna teate, et arstid ei anna sotsiaalmeedias konsultatsioone, ei jaga infot ning ei toimu vastuvõtule registreerimist. Sellele reeglile võib viidata ka meditsiinitöötaja ise, põhjendades, miks ta keeldub patsiendiga suhtlemisest sotsiaalmeedias.

Tagasi üles