HIV pole 21. sajandil enam surmatõbi

Infektsionist Matti Maimetsa sõnul võib HIV-positiivne ravi korral elada täisväärtuslikku elu. Foto: Toomas Huik

Eile Tallinnas toimunud HIV-teemalisel foorumil avaldas infektsionist Matti Maimets arvamust, et HIVi tuleks tänapäeval suhtuda kui tavalisse kroonilisse haigusesse, mitte kui surmatõppe.

«21. sajandil on HIV-infektsioon ravitav haigus. Mitte küll välja ravitav haigus, aga samamoodi ravitav kui kõik teised kroonilised haigused, nagu näiteks suhkurtõbi või kopsuastma,» ütles Maimets, kes juhib Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste osakonda ja ka Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi.

Nimetatud haigusi ei saa välja ravida, kuid neid saab ravimitega kontrolli all hoida ja patsientide elukvaliteet sellest eriliselt ei kannata. «Nagu kroonilisi haigusi põdevad patsiendid, elavad ka ravi saavad HIV-positiivsed patsiendid täisväärtuslikku elu,» märkis ta.

Ravi korral väheneb ka tõenäosus, et HIV-positiivne inimene levitab nakkust edasi. Esiteks surutakse alla viiruse paljunemine organismis ning teiseks oskab oma nakkusest teadlik ja nõustamisel käinud inimene ­õigesti käituda.

Nende inimeste olukord, kes oma nakkusest ei tea, on aga hoopis kurvem. «Inimest, kellel pole haigust diagnoositud, ei saa ravida. Kui diagnoos pole teada, ei saa neid ravida ja see lõpeb patsientide jaoks halvasti,» rääkis Maimets. «Ilma ravita on tegemist surmahaigusega.»

Seetõttu peab Maimets oluliseks, et HIV testimisega tegeldaks agaramalt. «Meie arvates tehakse HIV-teste liiga vähe. Soovitame meditsiiniasutustel tõsta märkimisväärselt testide arvu, haarates patsiendid vanuses 13–64 aastat,» edastas ta infektsioonhaiguste seltsi üldise seisukoha.

Laiem testimine on seltsi seisukoha järgi oluline ka seetõttu, et oma elus kas või korra HIV-testi teinud inimene vaatab kogu probleemistikule veidi teisiti ja nii aidatakse kaasa HIV-diagnoosiga kaasneva häbimärgistamise vähendamisele.