/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/30/7266009t1h630a.jpg)
Iga neljas surm maailmas on tingitud venoossest trombembooliast ning kuni 60 protsenti neist juhtumitest leiab aset haiglaravil viibides või sellele järgneval perioodil.
Tegurid, mis tõstavad tromboosiriski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgeima tromboosi riskiga on trauma tõttu hospitaliseeritud, ortopeedilise lõikuse või avatud kõhukirurgia läbinud patsiendid, kirjutavad Põhja-Eesti regionaalhaigla kodulehel sisehaiguste arstid dr Marianne Laheäär ja dr Marit Märk. Samuti kuuluvad riskigruppi ägedalt haigestunud sisehaiguste patsiendid ning onkoloogilise diagnoosiga haiged.
Rahvusvahelistes tegevusjuhendites rõhutatakse, et väga oluline on patsiendi varajane haiglasse jõudmine ja plaanilise kirurgia korral kompressioonsukkade kasutamine. Esmavalikuna kasutatakse tromboprofülaktikas efektiivse vahendina madalmolekulaarset hepariini subkutaansete süstidena. Siiski kaalutakse alati farmakoloogilise profülaktika kasu ja kahju. Kõrge veritsusriski puhul eelistatakse mehhaanilist profülaktikat.
Regionaalhaiglas tegelevad venoosse trombemboolia diagnoosi saanud patsientidega sisehaiguste arstid. Arstide sõnul satub haiglasse palju patsiente süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombembooliaga, kuid ka teiste paikmete venoosse tromboosiga.