Tegevused, mis tööl märkamatult sinu tervist kahjustavad

Töökohal aitab terve püsida eelkõige teadlikkus ning õiged töö- ja abivahendid. Illustratsioon: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Erinevalt selgetest ohuteguritest nagu ohtlikud ained või masinad, halvendavad halb tööasend ja ebatervislik toitumine meie vormi pika aja jooksul. 

Et tööaeg oleks võimalikult produktiivne ega peaks muretsema valutava selja või tühja kõhu pärast, oleks hea mõelda toidukorrad läbi ning vahetada tööd tehes sageli asendit.

Päevas oleks mõistlik süüa viis korda, soovitas terviseteaduste lektor Saima Kuu. Kolm toidukorda peaksid olema toekamad ja ülejäänud kaks kergemad vahepalad. Võrreldes kolme suurema toidukorraga, mõjub viis toidukorda töövõimekusele paremini, sest kõhule ja seedimisele on väiksed eined kergemad ning energiatase ja veresuhkur püsivad stabiilsed. Lisaks sellele ei piina inimest söögikordade vahel näljatunne, mis segab keskendumist ja ajab mõtted töölt eemale.

Vahepalad võiksid olla tervislikud, kuid toitvad suupisted, näiteks pähklid, puuviljad või marjad. «Oluline on hoida aga vahepalad enda tööpaigast eemal, et vältida pidevat näksimist,» rääkis Kuu.

Suhkrurohke toit võib Kuu sõnul sobida siis, kui inimene vajab kiiresti energiat, näiteks kui ollakse pärast rasket treeningut või pingelist tööpäeva väga väsinud. Suhkrurikaste toitude söömine peaks aga jääma eelkõige harvaks juhuseks, sest rafineeritud suhkur tekitab veresuhkru ja energiataseme kõikumist ning väsimust.

Kui inimene on pidevalt väsinud, ei pruugi ta tööl olles mõelda ka oma tööasendile, tekitades nii oma tervisele aja jooksul teisigi probleeme. «Füsioloogilised ohutegurid töökohas mõjuvad tervisele enamasti pika aja jooksul, seetõttu pööratakse neile ka vähem tähelepanu kui muule tööohutusele,» rääkis füsioterapeut Liis Kukkonen. Füsioloogilised ohutegurid on spetsialisti sõnul füüsiliselt raske töö, sama tüüpi liigutuste kordamine, raskuste teisaldamine, pidev istumine ja sundasendis töötamine.

Kukkoneni sõnul on peamine tööga seotud tervisekaebus Euroopa Liidu riikides seljavalu. Näiteks Soomes võeti ainuüksi alaseljavalu pärast eelmisel aastal 3,1 miljonit haiguspäeva. Füsioterapeut näeb ühe valust pääsemise tööasendi sagedast muutmist. «Parim tööasend on vahetada asendit. Sarnaselt sportlastele, kes rikuks oma tervist, kui tegeleksid ainult ühe alaga, peavad töötajad enda ühekülgseid liigutusi tööl tasakaalustama muu liikumisega,» rääkis Kukkonen.

Olenevalt töö iseloomust võib liigne koormus või alakoormus nõrgendada töötaja füüsilist tervist pikemaks ajaks. «Krooniline alaseljavalu esineb enamasti pärast 30. eluaastat ja selle põhjuseks on nii pidev istumine kui ka füüsiliselt koormav töö, mis nõuab näiteks ettekummardumist,» ütles füsioterapeut. Ta lisas, et töövälistest teguritest soodustavad seda ka halb füüsiline vorm ja ülekaalulisus ning suitsetamine, mis aeglustab vereringet ja ainevahetust lülisambas.

Samal ajal peaks näiteks füüsilist tööd tegev inimene oma kehale hoopis aeg-ajalt puhkust andma. Üks levinuimaid ülekoormusvigastusi on näiteks nn tennisisti küünarliiges. See tekib siis kui inimene koormab pidevalt randme sirutajalihaseid, näiteks töötab laos pakkijana või salongis juuksurina. «Tehes palju korduvaid liigutusi, tuleks puhata vähemalt iga tunni aja tagant,» soovitas füsioterapeut.