Üks suuremaid ohutegureid kehatemperatuuri eluohtlikult madalale langemisel on alkoholijoove, sest alkohol laiendab veresooni ning muudab inimese teadvust ja otsustusvõimet.
EMO juhataja Kuido Nõmm alajahtumisest: külma ilmaga alkohol tegelikult sooja ei anna
Kerge alajahtumine algab juba alla 35-kraadisest kehatemperatuurist ja võib kergesti muutuda eluohtlikuks. Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmme sõnul on alajahtumine tingitud väga paljudest faktoritest, näiteks madalast välistemperatuurist või märgadest riietest.
Nõmme sõnul tuleks kindlasti vältida liigset alkoholi tarvitamist, sest see on üks suurimaid põhjuseid, miks inimesed alajahtumisega EMOsse satuvad. «Enamasti on need inimesed alkoholijoobes magama jäänud,» rääkis Nõmm. Teine suur grupp on eakad, kes on pikalt koju jäänud ja kütmata ruumis olnud.
Alkoholi liigtarbimisest tingitud alajahtumise puhul on Nõmme sõnul kõige olulisem märksõna ennetus. «Peaasi on see, et hoitaks kokku ja inimest ei lastaks joobeseisundis üksi uitama, eriti kui ta on õhukeselt riides. Ka purjakil olles, kui inimene mõistab, et on tundmatus kohas või ära eksinud, siis ei maksa abi küsimist häbeneda,» sõnas arst.
Kuigi levinud on arvamus, et külmaga saab kiirelt sooja lonksust alkoholist, siis see ei pea Nõmme sõnul paika. «Alkohol tekitab veresoonte laienemise ja süvendab alajahtumist. Kangest joogist tekib küll ajutine soojatunne, kuid tegelikult kiirendab see alajahtumist veelgi,» rääkis Nõmm. Kannatanu tuleks tema sõnul hoopis esimesel võimalusel sooja ruumi viia, anda talle kuivad ja soojad riided ning pakkuda rüüpamiseks sooja kosutavat jooki.
Tihti mängib eluohtliku alajahtumise tekkimisel kriitilist rolli narkootikumidest või alkoholist tingitud joove, toonitas ka meditsiiniõde Kristina Kams. «Kui organism üritab alajahtumisega toime tulla, siis veresooned ahenevad, et vähendada soojuskadu. Alkohol aga kutsub esile veresoonte laienemist ja soojuskao suurenemist,» rääkis Kams. Ta lisas, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamise puhul tuleb mängu ka ebaadekvaatsus ja teadvuse kaotamine, näiteks jäädakse lumehange magama.
Kui alajahtumine on juba tõsisem, võib esineda teadvuse hägunemist ja kaotust. «Kerge alajahtumise puhul alaneb kehatemperatuur madalamale kui 35 kraadi, sealt edasi võivad tekkida teadvusehäireid ning tõsiste kehatemperatuuri alanemiste puhul võib juba inimese liigutamine talle eluohtlikuks saada,» rääkis Kuido Nõmm. Kuigi on loomulik, et külma ilmaga ei jäeta inimest tänavale lebama, siis juhul kui inimene ei ole teadvusel ega reageeri, siis tuleks talle kindlasti viivitamatult kiirabi kutsuda.
Kristina Kamsi sõnul võivad esimesed alajahtumise tundemärgid olla tugevad külmavärinad ja hingamissageduse suurenemine, samuti tõuseb pulss. Esimese astme alajahtumise korral on inimene teadvusel. Kuid kui inimese kehatüve temperatuur langeb alla 32 kraadi, on tegemist teise astme alajahtumisega, mille puhul inimesel tekivad teadvushäired, külmavärinaid küll enam ei ole, aga refleksid ning hingamine aeglustuvad.
«Tuleb tähele panna, et kerge alajahtumine võib väga kiiresti üle minna eluohtlikuks. Juba kolmanda astme alajahtumise korral, kus kehatüve temperatuur langeb alla 28 kraadi, võivad esineda eluohtlikud südame rütmihäired, sügav teadvusetus ja reflekside puudumine,» rääkis Kams. Viienda astme alajahtumist ja surma piiriks loetakse kehatüve temperatuuri alla 13,7 kraadi.
Kamsi sõnul tuleb kannatanu puhul kontrollida, kas inimene on teadvusel. «Elutunnused võivad olla minimaalsed, neid tuleks vaadata ühe minuti jooksul,» rääkis meditsiiniõde. Kui elutähtsaid tunnuseid pole, tuleks kasutada taaselustamise võtteid.
Nagu tavapärase esmaabi puhul, tuleks käsitleda kannatanut ettevaatlikult, säilitada lamamisasend ning vältida edasist alajahtumist, selleks tuleb eemaldada külmad ja niisked riided. Inimene tuleb ettevaatlikult üles soojendada tekkide ja sooja õhu abil.
Tegurid, millest võib tulla alajahtumine:
- madal välistemperatuur;
- külm vesi;
- tugev tuul;
- märjad riided;
- külmad ruumid;
- alkohol;
- alatoitumus;
- kehaline ja vaimne kurnatus;
- liikumatus;
- kroonilised haigused.