Loe, millistesse tõbedesse haigestusid eestimaalased alkoholi liigtarbimise tõttu

Alkohol.

FOTO: panthermedia.net / Wavebreakmedia ltd

Neljandat aastat järjest on vähenemas alkoholitarbimine inimese kohta, mullu langes veidi ka suremus alkoholiga seotud haiguste tagajärjel.

Kui 2014. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 11,1 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud inimese kohta ja 2015. aastal 10,5 liitrit, siis mullu vähenes see keskmiselt 9,9 liitrini täiskasvanud (15+) inimese kohta, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) alkoholikonverentsil esitletud Alkoholi aastaraamatust.

Jätkuvalt väheneb ka kange alkoholi tarbijate osakaal. 88 protsenti Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud inimestest ütles, et ei joo viina üldse või teevad seda mõnel korral aastas. Aastal 2008 vastas nii 67 protsenti küsitletutest.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josing toob alkoholitarbimise peamiste põhjustena välja hinnatõusu ja hoiakute muutumise. «Aina enam hinnatakse tervislikke eluviise ja soovitakse vaba aega veeta ilma alkoholita. Ohuks on aga soodsamad piiriülesed ostud Lätist, mis võivad taas hakata tarbimist suurendama,» nentis Josing.

Tema hinnangul tuleb alkoholitarbimise vähendamiseks lisaks hinnatõusule kasutada rohkem ka teisi võimalusi – reklaami piiramine, parem selgitustöö, üritustel alkoholimüügi vähendamine, parem kontroll alaealiste müügikeelu järgimise üle jm.

Aastaraamatust selguski, et ligi kolmveerand vastanutest soovib alkoholireklaami keelustamist tänavatel. Rangemat alkoholipoliitikat pooldasid rohkem naised, mitte-eestlased ja alkoholi mittetarbivad inimesed.

Eesti elanike arvates on alkoholiga seonduvatest probleemidest tõsiseim sõiduki juhtimine alkoholijoobes – seda hindas tõsiseks või väga tõsiseks 94 protsenti vastanutest. Järgnesid avaliku korra rikkumine, koduvägivald, laste ja noorte alkoholi tarbimine ning alkoholi tõttu tekkinud terviseprobleemid.

Alkoholi liigtarbimisest põhjustatud haiguste tõttu pöördus mullu senisest veidi rohkem inimesi - eri- ja perearsti vastuvõttudel käis kokku 8662 inimest. Sagedamini diagnoositi neil alkoholipsühhoosi (3557 patsiendil), alkoholisõltuvust (1605), alkoholi toksilist toimet (1253) ja maksa alkoholitõppe haigestumist (1042).

Alkoholiga seotud haigustest põhjustasid enim surmasid maksa alkoholitõbi, alkoholimürgistused, alkoholi tarbimisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning alkohoolne kardiomüopaatia. Maksa alkoholitõppe suri mullu 171 meest ja 55 naist. Samas langes suremus alkoholiga seotud haiguste tagajärjel 495 inimeselt (2015) 465 inimeseni.

Alkoholi aastaraamatu «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis» koostas Konjunktuuriinstituut TAI tellimusel.

Populaarne

Tagasi üles