/nginx/o/2009/10/29/258042t1h6ee2.jpg)
ETV saade «Pealtnägija» uuris mitmete juhtumite kaudu Keila haiglas vanurite hooldamisel valitsevat šokeerivat olukorda.
«Pealtnägija» uuris korralagedust Keila haiglas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks võttis keegi ühe eaka patsiendi pangaarvelt pärast vanuri pensionipäevi Keila sularahaautomaadist välja kokku 16 200 krooni. Rahavargus ilmnes alles pärast vanuri surma, kui tütar hakkas huvi tundma ema arveldusarve vastu ning selgus, et arve oli ema haiglas oleku ajal tühjaks tehtud, vahendab ERR Uudised.
Politsei ei suutnud haigla töötajate nimesid tuvastada
«Sularahaautomaadist oli välja võetud 5000 krooni kaupa ja mitte eile, vaid juba jaanuarist alates ning viimane summa veel päev pärast tema surma,» rääkis tütar.
Naine, kes kahtlustas haigla töötajaid, tegi avalduse politseile, kuid ligemale aasta kestnud uurimine ei suutnud varast tuvastada. Vaneminspektor Brigita Pakosta pani aga kriminaalmenetluse lõpetamise määrusesse kirja lause, mis ilmestab eriti eredalt haigla olukorda.
«Ei olnud võimalik tuvastada töötajate graafikut, ei olnud võimalik tuvastada töötajate nimesid, et neid üle kuulata ja ei olnud võimalik ka tuvastada seda, et minu ema rahakott ja mingid väärtasjad üldse seal oleks olnud, sest selle kohta ei peeta mingitki arvestust,» vahendas tütar määrust.
Patsiendi pere: arst võttis 4000 krooni altkäemaksu
Kuigi valdavalt puudutavad «Pealtnägijaga» ühendust võtnud inimeste pretensioonid haigla personali suhtumist patsientidesse, kes on jäetud ilma vajaliku hoolitsuse ja ravita, on olemas ka näiteid väljapressimisest.
Nii oli näiteks doktor Andres Peri nõudnud ühe eaka patsiendi haiglasse jätmise eest tema sugulastelt altkäemaksuna 4000 krooni ja konjakipudelit.
«Vennad panid raha kokku ja läksime sinna ja siis Peri ütleski, et kas viite ta ära või polegi muud,» rääkis Annely Heinvars. Enda sõnul väljapääsmatus olukorras pere andiski arstile altkäemaksu 4000 krooni, pluss konjakipudeli.
Haigla vastus juhtumile on aga napp. «Ei patsient ega ka tema lähedased pole haigla poole pöördunud nimetatud süüdistusega,» märkis haigla.
Arst on varem vangis istunud
«Pealtnägija» tuvastas, et varem Lõuna riigikaitse osakonna arstliku komisjoni esimehena töötanud Peri sai juba 2005. aastal kriminaalkorras karistada selle eest, et võttis aastate jooksul 17 kutsealuselt kokku 50 000 krooni altkäemaksu fiktiivsete vabastuste eest.
Peri ise õigustas oma teguviisi toona väikese sissetulekuga ja sai karistuseks viieaastase vangistuse, millest ta reaalselt pidi ära kandma ainult kaks kuud.
Doktor Peri kandis karistust oktoobrist detsembrini 2005 Murru avavanglas. See tähendas, et hommikul läks ta vanglast tööle Keila haiglasse ja naasis õhtul töölt vanglasse.
PERH keeldus kommentaaridest
Peri juhtum pole aga ainus – nii sai mullu detsembris terviseamet kaebuse ühelt Keila patsiendilt, kes väitis, et arst pressis talt välja 7000 krooni, ähvardusega ta vastasel korral välja kirjutada.
Terviseamet saatis selle kohta päringu PERHi, kust teatati, et kahtluse alla sattunud arst lahkus omal soovil töölt ja seetõttu sisulist uurimist polnud võimalik teha. Samas tagastas PERH inimesele siiski 7000 krooni.
PERH ja terviseamet ei soostunud seda juhtumit lähemalt kommenteerima, sest see sisaldab delikaatseid isikuandmeid.
Läinud nädala lõpus pakkus «Pealtnägija» intervjuuvõimalust PERHi juhatuse esimehele Tõnis Allikule, nõukogu esimehele Toomas Vilosiusele ja Keila kliiniku juhile Andres Perile, kuid vastuseks oli keeldumine.