Häbelik õhetus palgeil: miks me punastame ja kuidas seda vältida?

Punastamine on loomulik. Foto: Panthermedia / Scott Griessel/Scanpix

Punastamine on keha loomulik reaktsioon, mille käivitab närvisüsteem. Kui enamasti värvuvad põsed punaseks piinlikkusest, siis tegelikult võib seda juhtuda ka stressi tõttu.

Sagedamini kipuvad punastama need, kellel on ärevushäire või sotsiaalne foobia ning kel esineb stressi, kirjutab meditsiiniuudiste portaal MedicalNewsToday. Kuigi ka punastamine ise võib lisaks piinlikkust tekitada, ei ole see kuidagimoodi tervisele kahjulik.

Mis põhjustab punastamise? Enamasti on see reaktsioon tajutavale ohule, aga ka tugevale emotsioonile (stress, häbitunne, piinlikkus). Punastamise hetkel muutuvad näos olevad veresooned laiemaks ja neis suureneb verevool, mis viibki põskede punaseks värvumiseni. Mõnes uuringus on ka leitud, et punastamise süvendamiseks piisab ka sellest, kui inimesele öelda, et ta punastab.

Näo punaseks muutumist võivad põhjustada veel:

• Alkohol
• Palavik
• Kuumad ja vürtsikad toidud-joogid
• Meditsiinilised seisundid (rosaatsea, hüperhidroos jm)
• Mõned ravimid (kaltsiumikanali blokaatorid, kaltsitoniin, osad vähiravimid)
• Menopaus
• Intensiivne füüsiline pingutus
• Järsud muutused keha- või toatemperatuuris

Kuidas vältida?

Punastamist saab mõnel määral ka ennetada või vähemalt end maha rahustada, et punetus kiiremini hajuks. Üks variant on sügavalt ja aeglaselt sisse-välja hingata, andes sellega ajule signaali lõõgastumiseks. Selle järel lõpetab organism stressihormoonide vabastamise, südamepekslemine väheneb ning vererõhk läheb tagasi normi piiridesse. Nii rahuneb ka verevool näos ja punastamine lõpeb.

Kuna punastamist tuleb rohkem ette soojematel temperatuuridel, tuleks punetust tundes võimalusel pöörduda akna lähedusse, võtta kampsun seljast või muul moel jahedamat olekut tekitada. Aidata võib ka külma vee joomine.

Sagedamini punastatakse siis, kui inimese peal on kõigi teiste tähelepanu. Seega tuleks punastajal hoiduda rambivalgusest. Abi võib olla ka sellest, kui püüad vältida silmsidet inimesega, kes sind punastama paneb.

Naistele on abiks veel meikimine, mis neutraliseerib veidi punetust. Samuti tuleks vältida asju, mis punastamise vallandavad, eriti alkoholi, vürtsikaid toite jm.

Kuna enamasti on sagedane punastamine seotud mõne ärevushäire või foobiaga, siis tuleb sellele võimalusel organiseerida ravi. Nii võib vabaneda ka tüütust punastamisest. Paljude ärevushäirete efektiivse ravina kasutatakse kognitiivset käitumuslikku teraapiat, mis aitab toime tulla oma emotsioonide ja käitumisega. Kui punastamisega on seotud aga mõne ravimi võtmine, võib ka arsti poole pöörduda palvega, et ehk saab seda muu sarnase ravimiga asendada.