/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/03/7278991t1h42d2.jpg)
Hooajaline meeleoluhäire ehk talvedepressioon on tõepoolest olemas ning sel võivad olla üllatavad kõrvalmõjud.
7 veidrat asja, mis juhtub sügismasenduses inimesega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reader’s Digest teeb ülevaate, millised muutused tekivad paljudes inimestes sügistalve hooajal, kui õhtud muutuvad aina varem pimedaks ja päevad külmemaks.
Mõttetöö nõrgeneb. Kui aastaaja vahetumisel sügisest talveks tunned end uimase ja hajameelsena, saab selles tõepoolest süüdistada kehvemat ilma ja vähest päikesevalgust. Kui tuled tööle päikesetõusuga ja lahkud alles siis, kui väljas juba pimeneb, võiks teha päeval kasvõi 15-minutilise jalutuskäigu, et valgemal hetkel energiat ammutada.
Varasem magamaminekuaeg. Inimese ööpäevarütm näeb ette, et kui varem läheb pimedaks, siis võib paljudes tekkida ka soov varem voodisse minna. See on pigem aga hea asi, sest nii saame rohkem välja puhata. Öökulli-tüüpi inimesed võiksid õhtuti aga toa muuta hämaramaks ning vältida nutiseadmete kasutamist, mille kunstlik valgus ajab une ära. Kuna päikesevitamiini me talvel väljast ei saa, siis tuleks öökullidelgi vähemalt korralikult magada, et jätkuks energiat ega tekiks väsitavat unevõlga.
Trennimotivatsioon väheneb. Väljas on pime ja jahe ning jõusaali minek tundub jube tülikas – tuleb tuttav ette? Ka siin mängivad rolli aina varem hämarduvad õhtud, mil väheneb ka motivatsioon end soojast toast välja vedada. Kuna kellakeeramisega on praegu hommikud päris valged, tasub seda ära kasutada ja registreerida end hommikustesse trennidesse.
Masenduse tundmine on tõenäolisem. Sagedamini esineb masendust, kurbus- või üksindustunnet just kottpimedatel sügis- ja talveõhtutel, mis on samuti üks hooajalise meeleoluhäire sümptom.
Tekib suurem südameataki risk. Sügistalvel muutuvad inimese liikumis- ja magamisharjumused, mõnel ka toitumisharjumused. Vähene uni vabastab kehas stressihormoone, mis halvemal juhul võivad põhjustada kehas põletikku. See omakorda võib tekitada tüsistusi, nende seas tõsta ka südameataki riski.
Sageneb arvutis surfamine. Väsimuse või tüdimuse tõttu kiputakse rohkem veetma aega arvutis, sealhulgas ka tööajal arvutist meelelahutuslikke asju vaadates.
Kobarpeavalud kimbutavad. Kellakeeramisega läheb ööpäevarütm sassi ning need muutused võivad tekitada ebameeldivaid kobarpeavalusid.