Kiirabi tahaks koolinoortele õpetada südamemassaaži, võõrkeha kättesaamist hingamisteedest, uppuja elustamist ning eluohtlike verejooksude peatamist.
Tallinna Kiirabi soovib koolides elustamist õpetada
«Õppekava on olemas ja ka sotsiaal- ja tervishoiuametis kinnitatud. Nüüd sõltub kõik koolide valmisolekust, sest õpilaste koormus on niigi suur,» ütles Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas Pealinnale.
Adlas arutles, et nutipõlvkonna inimestel on kõik virtuaalne ja nutiseadmes ning ühiskond tuleb vajadusel kohe appi. See aga võib muuta noored mõne õnnetuse puhul abituks, mistõttu on praktilised elustamisoskused vägagi vajalikud.
«Ühiskond vananeb ja vanemate inimeste terviserikked vajavad ühiskonna tähelepanu. Abivajajaid on rohkem kui vanasti, abiandjaid aga palju vähem. Samuti juhtub inimestega tõsiseid asju,» tõdes Adlas.
Neljatunnine koolitus pakuks õpilastele põhilisi elupäästmise võtteid: kaudset südamemassaaži, tegutsemist võõrkeha sattumisel hingamisteedesse, uppuja päästmist ning eluohtliku verejooksu peatamist.
Tallinn abilinnapea Merike Martinson märkis, et need on väga konkreetsed ja lihtsad võtted, mida on oluline osata. «Me kõik teame, et pöördumatu surm ja ajukahjustus tekib 3–5 minuti jooksul pärast südame seiskumist. Esimeste minutite jooksul on hästi oluline, et lähedane, sõber, tuttav või ükskõik kes meie kõrval on, oskaks elupäästvaid võtteid kasutada,» lisas ta.
Kui koolidel on sügavam huvi, võib kiirabi pakkuda ka põhjalikumat, 16-tunnist kursust. «Osal koolidel on kindlasti huvi ja nendele võiksimegi seda pakkuda,» ütles Adlas.
Prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi sõnul oleks koolidel esmaabikursuse vastu huvi küll. «Meil on ka lapsi, kes käivad Punase Risti õppustel, neid on alati olnud. Muidugi ma olen selle poolt,» mainis ta.
Ka Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar kinnitas, et esmaabi õpetamine on tähtis ja lisas, et esmaabikoolitust pakutakse kindlasti põhikoolis. «Täiesti süstemaatiliselt kas viiendale või kuuendale klassile, kuidas see parajasti õppekava järgi on sobinud.»