Seitse tundi päevas ekraani ees – mida see silmadele teeb?

Töö kontoris. Foto: Panthermedia / Wavebreakmedia ltd

Valdav osa meie ajju jõudvast infost on visuaalne. Seega on raske üle hinnata silmade rolli igapäevases (töö)elus. Silmade hoidmiseks tuleb aga monitoride ja ekraanide vallutatud maailmas aina teadlikumalt käituda.

Millward Browni ülemaailmse uuringu (2014) alusel vaatab keskmine inimene päevas 113 minutit telerit, kasutab 108 minutit arvutit, kulutab 147 minutit nutitelefonile ning 50 tahvelarvutile, kirjutab Tööelu portaal. Kokku möödub ekraanide ees seega 418 minutit ehk peaaegu seitse tundi. See on silmadele suur koormus.

Nõmme Silmakeskuse arsti Aili Neieri sõnul arvuti ise tingimata nägemist ei kahjusta, küll teeb seda oma nägemisaparaadi ülekoormamine. Aktiivne ekraani kasutamine põhjustab silmade väsimist ja kuivust.

«Silmades tekib kipitustunne, punetus, pisaravool, võib tekkida ka peavalu ja hägune nägemine. Häired silmade ehituses, näiteks lühi- ja kaugnägelikkus kiirendavad väsimuse teket ja süvendavad seda veelgi,» selgitas Neier.

Ekraanile keskendumise korral väheneb silma pilgutamiste arv kuni viis korda. Selle tagajärjel õheneb silma kattev pisarakile ja silma pinnale tekivad kuivad kohad, mis põhjustavadki vaevusi.

Suuremate probleemide ennetamiseks tuleks:

• Pilgutada tihedamalt silmi. Normaalne pilgutuskordade arv, mis tagab silma piisava niisutamise, on 22 korda minutis. Iga pilgutusega vabaneb silma pinnale mikroskoopiline kogus pisaravedelikku, mis jaotub tänu laugude liikumisele ühtlaselt üle silma.
• Vajadusel kasutada niisutavaid silmatilkasid, nn kunstpisaraid.
• Kasutada arvutiga tööl prille, kui silmaarst on need määranud (kontaktläätsed võivad silmadele mõjuda kuivatavalt).
• Asetada ekraan silmadest pisut kaugemale, kui on tavaline lugemiskaugus ja võimalusel paigutada ekraan nii, et selle ülemine serv ei oleks silmadest kõrgemal.
• Jälgida, et tööruumi valgustus ei oleks liiga ere ja ekraan oleks peegeldustevaba.
• Planeerida töösse puhkepause, ideaalis 15 minutit pausi iga 45 minuti töö järel.
• Pauside ajal võiks vaadata kaugusesse. See aitab silmalihastel taastada loomuliku asendi ja puhata. Kõige lihtsam on suunata pilk aknast välja.

«Silmadele on kasulikud ka harjutused, näiteks üles-alla ja vasakule-paremale vaatamine ning silmade ringitamine. Kindlasti ei soovita pausi ajal lugeda ega nutitelefonis tegutseda,» jagas dr Neier soovitusi.

Kui sageli silmi kontrollida?

Arvutiga töötaja võiks silmi kontrollida iga kahe aasta tagant. Dr Neier kirjeldas, et selle alla kuuluvad tavaliselt nägemise kontroll kaugele ja lähedale, silmade optilise ehituse ning silmarõhu mõõtmine ning prillide vajaduse väljaselgitamine. Silmaarst kontrollib ka silmapõhja olukorda. Kaebuste korral võib arsti külastada ka sagedamini.

Loe rohkem Tööelu portaalist ning tutvu ka silmaharjutustega.