/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/03/6955163t1h21ff.jpg)
Eakad, kes on abikaasa kaotanud, kogevad sageli üksindust ja elurõõmu kadumist. Soome statistikast selgub, et sellised inimesed kipuvad ka sagedamini alkoholiga liialdama.
Soome pensionärid kipuvad üksindusest liigselt napsitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome värske statistika kohaselt kipub iga kümnes üle 65-aastane inimene alkoholiga liialdama, kirjutab Yle. Helsingin Sanomati andmeil on sellel mitmeid põhjuseid – osa neist on olnud juba varemgi regulaarsed alkoholitarvitajad, osad on aga hakanud jooma vanemas eas, näiteks pärast abikaasa surma. Regulaarsete joojate tervis on aga alkoholist juba märkimisväärselt rohkem kahjustunud.
Ka psühhiaatriahaiglatesse sattunud eakatest patsientidest pea pooltel on tõsised alkoholiprobleemid. Psühhiaater Kaarlo Simojoki ütles Helsingin Sanomatile, et alkoholiprobleemi põhjus peitub sageli üksinduses või depressioonis, mil eakas inimene ei tunne enam elust rõõmu. Samuti kasvab tema sõnul Soome pensionäride hulgas igapäevane alkoholitarbimine ning haruldased pole ka juhud, mil alkoholi pakutakse isegi hooldekodudes. Sama olukord olevat ka Suurbritannia hooldekodudes.
Simojoki paneb südamele, et alkoholitarbimise kohta peaks eakatelt uurima ka perearst, eriti siis, kui ta kirjutab neile välja ravimeid, mis võivad alkoholiga koosmõjul pöördumatut kahju tekitada.
«Hilisemas eas alanud alkoholiprobleem tuleks kiiresti lahendada, sest alkohol mõjutab eaka inimese organismi hullemini kui 20ndates eluaastates inimese oma,» ütles psühhiaater. Seepärast on eriti ohtlik, kui eakas inimene alkoholiga liialdama kipub.
Simojoki rõhutab, et vanuris ei tohiks tekitada süümepiinu ega häbitunnet, vaid pigem rahulikult selgitama, kuidas alkohol tema tervist mõjutab. Arsti sõnul on oluline roll alkoholitarbimise vähendamisel headel sotsiaalsetel suhetel, pere ja sõprade toel ning tervislikul eluviisil. Soome riskijuhiste kohaselt ei tohiks üle 65-aastased tarbida rohkem kui kaks ühikut alkoholi korraga ega mitte üle seitsme ühiku nädalas.
Tervise arengu instituudi (TAI) alkoholi aastaraamatu kohaselt ei näi Eestis elavatel eakatel suuri alkoholiprobleeme olevat. Igapäevast õllejoomist tunnistas TAI küsitluses üks inimene vanusegrupis 65-74 eluaastat. Kord või kaks nädalas joob kanget alkoholi 1-3 inimest ning õlut 10 inimest. Nulltolerantsi kange alkoholi suhtes tunnistas üle kolmandiku selle vanusegrupi vastanuist, õlut ega siidrit ei joo üldse vähemalt 42 protsenti vastanuist.