Matti Maimets: vaktsineerimisvastaseid ei ole palju, aga nad kisavad hästi kõvasti

Dr Matti Maimets. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu Ülikooli infektsioonhaiguste dotsent Matti Maimets tuletab TÜ ajakirjas Universitas Tartuensis meelde, et gripivaktsiini tasub igal hooajal teha. Üldiselt peab ta aga vaktsiinist keeldujaid kaaskodanike suhtes hoolimatuteks.

Miks on vaktsineerimine vajalik?

Inimesi on vaja vaktsineerida sellepärast, et on olemas nakkushaigused. Üldiselt me räägime laiemalt infektsioonhaigustest, aga nakkushaigus on see, mis hakkab inimeselt inimesele külge.

Nendega on kaks probleemi. Mõnel inimesel kulgevad need raskelt ja lõppevad surmaga. Seda näeme ka tänapäeval, kui riskirühma inimesed surevad gripi tõttu, ka Eestis. Teine probleem, miks on vaja vaktsineerida, tuleneb suhtumisest, et inimene peab end nooreks ja terveks, arvates, et temaga ei juhtu midagi, ja põeb selle haiguse läbi.

Ometi ümbritsevad meid inimesed, kellel on kodus väikesed lapsed või vanavanemad. Me elame ühiskonnas, kus kõik ei ole tugeva immuunsüsteemiga ja terved. Seetõttu on olulised kaks asja. Üks on see, et me säästame enda elu ja tervist vaktsineerimisega. Teine on see, et ka vaktsineeritu ei levita haigust teistele, kellel on surma- või raske haigusrisk.

Meedias saavad ikka aeg-ajalt tähelepanu vaktsineerimisvastased, keda tundub olevat palju. Mida te neist arvate?

Tegelikult neid vaktsineerimisvastaseid ei ole nii palju, aga nad kisavad hästi kõvasti ja meie ajakirjandus on ehitatud üles verele. Häid uudiseid ei taha keegi kirjutada ja siis jääbki mulje, et vastaseid on väga palju.

Minul ei ole nende vastu midagi, senikaua kui nad lapsi ei kahjusta. Las nad söövad platsentat, kui tahavad, mul ei ole selle vastu midagi. Aga selle väikese seltskonna hääl kostab kõvasti välja ja sellega ei olegi midagi teha, sest nendele ei ole võimalik teaduslike argumentidega läheneda.

Halb on see, et kui nende keeldujate lapsed jaotuksid ühiskonnas ühtlaselt, siis ei juhtuks midagi ja epideemia ohtu ei oleks. Asi on aga selles, et need vaktsineerimata lapsed on ühe sõpruskonna lapsed. Nad käivad ühes lasteaias, ühes koolis.

Paar aastat tagasi kajastati ajakirjanduses lugu, kuidas Taist tulid lapsed leetritega Eestisse. Meil ei ole omamaiseid leetreid ammu olnud, seetõttu toimib justkui Murphy seadus: kui midagi saab viltu minna, siis ka läheb. ITK ämmaemand kuulus samuti sellesse seltskonda ja sai ka leetrid. Aga ämmaemand puutub kokku enneaegsete vastsündinutega, kellele leetrid on surmavad.

Tegelikult on vaktsineerimata jätmine kohutav ülbus, egoism ja hoolimatus kaaskodanike, aga eriti kaaskonna laste suhtes.

Doktor Marje Oona on öelnud, et väga palju mõjutab vaktsineerimist see, kas tegemist on ühiskondliku normiga või mitte. Kuidas teile hetkel tundub, kas see on sotsiaalne norm või mitte?

Suhtumist on küll võimalik kujundada ja me oleme sellega väga suuri edusamme teinud. Uuringud näitavad, et kui arst on vaktsineeritud, siis saavad tema patsiendid ka vaktsineeritud.

Me alustasime kliinikumis sellest, et hakkasime arste gripi vastu vaktsineerima. Kui me aastaid tagasi alustasime, siis olid vaktsineeritud vaid need, kes käisid ka Soomes tööl.

Praegu oleme jõudnud nii kaugele, et ma usun, et uuel aastal saab vaktsineeritud 75 protsenti meditsiinitöötajatest, võib-olla isegi rohkem. Vaktsineeritus ja nõusolek vaktsiini saada on hea tahtmise juures kujundatav.

Kust tavaline inimene saaks pädevat teavet vaktsineerimise kohta?

Internet on täis igasugust teavet, aga Eestis on olemas tervise­amet. Kuid inimestega, kes ei usalda oma riiki, politseid ega päästeametit, ei ole mõtet rääkida. Sa pead oma riiki usaldama, sest muidu võiksid sa mõnda teise riiki elama minna.

Terviseamet peab üleval ka eestikeelset lehekülge vaktsineeri.ee. Samuti on WHO – maailma terviseorganisatsioon – usaldusväärne koht. Üldiselt on olemas peotäis veebilehti, mida tasub uskuda, ja peale nende on mustmiljon kohta, mis ei kõlba kuskile, ning see ei kehti ainult vaktsineerimise kohta. Internetist leiad kõike, mida tahad leida.

Kuivõrd teadlikud on perearstid vaktsineerimisest?

Perearstid on päris hästi koolitatud. Me peame vaktsineerimist väga oluliseks ja meil on ka sotsiaalministeeriumi määrus selle kohta, kes üldse võib vaktsineerida ja missuguse koolituse ta peab enne läbi tegema. Perearstid või -õed on reeglina selle koolituse läbinud. Nad saavad iga viie aasta tagant kõige uuemat teavet nendes küsimustes.

Seega ma arvan, et perearstid on väga teavitatud ja tublid. Aga perearste on palju ja küllap on ka nende seas selliseid, kes teistmoodi mõtlevad, kuid see on vähemus, mis ei paista kuidagi silma.

Kas nüüd sügisel tuleks end millegi vastu vaktsineerida?

Praegu on gripp päevakorras. Meil on gripivaktsiin praktiliselt otsas. Need, kes nüüd pikalt kõhklevad, võivad ilma jääda. Aga praegu peaks veel jaguma, küsige perearstide käest, nemad peaksid teadma. Mina ise olen ka gripi vastu vaktsineeritud. Seda peab igal hooajal tegema ja mina olen selle hooaja vaktsiini juba kätte saanud.