Oled ainuke külmetav inimene ruumis? Loe, miks see nii on

Foto: Panthermedia / Wavebreakmedia ltd

Mõni inimene kurdab kogu aeg, et tal on külm – isegi siis, kui toaski olles on kampsun seljas ja villasokid jalas. Külmetamine ongi aga igaühel individuaalne.

Inimeste võime tajuda muutusi kehatemperatuuris on ellujäämise seisukohalt äärmiselt oluline, kirjutab MedicalNewsToday. Juba väiksed muutused võivad tuua tõsiseid tagajärgi, näiteks kuumarabandus suvel või alajahtumine talvel.

Kehatemperatuuri säilitamiseks on kehas keerukad mehhanismid, mis reageerivad temperatuuri kõikumisele. Esimeseks kaitseliiniks on närvid, mis koguvad infot kehatemperatuuri kohta ja edastavad selle ajule. Inimese hinnang külmale on aga väga subjektiivne – mõni võib käia T-särgiga, samas kui teine inimene kõrval kampsuniski lõdiseb.

Mis juhtub külma tundes?

Kui ajuni on jõudnud teave temperatuuri langusest, saadab ta omakorda signaali veresoontele, et need piiraks verevoolu. Seda protsessi nimetatakse vasokonstriktsiooniks ning see ennetab täiendavat soojakaotust, et keha kaitsta. Külmetades hakkame värisema, mis on samuti keha kaitsev reaktsioon, et lihaste kokkutõmmetega sooja hoida.

Millest sõltub külma tundmine?

Üks oluline tegur on kahtlemata kehakuju. Mida suurem on inimese keha pindala, seda rohkem on tal tegelikult ka soojust, mida sealt kaotada. Samas on tähtis roll ka nahaalusel rasvkoel. Rasvkude on suurepärane isolatsioonimaterjal ja nii kehtib ka reegel, et mida rohkem rasvkude inimesel on, seda parem on tema soojahoidmine.

Tõele vastab ka see, et mehed ja naised tajuvad külma erinevalt. Kui võrrelda näiteks meest ja naist, kel on sama kehakaal, siis naisel on tõenäolisemalt rohkem rasvkudet ning tema on ka paremini külma eest kaitstud.

Kui võtta aga mees ja naine, kel on sama kogus nahaalust rasvkudet, siis naisel on see ilmselt suuremal kehapindalal ja nii kaotab ta ka kiiremini soojust.

Samuti mängib rolli hormonaalse tasakaalu kõikumine. Naiste külmatundmine varieerub nende menstruatsioonitsükli järgi ja mehed võivad kõrge testosteroonitaseme tõttu just vähem külmetamist kogeda.

Vanusega hakkab vähenema võime kehatemperatuuri muutust tuvastada. Näiteks eakad ei hakka nii kergelt värisema kui noored ja neil on ka raskusi kehasoojuse säilitamisega ning ülessoojeneminegi võtab enam aega.

Kuidas külmaga harjuda?

Kui inimene peab sageli jaheda temperatuuriga kokku puutuma, siis lõpuks ta ka kohaneb sellega. Jutt ei käi aga korraks talvel T-särgiga õues käimisest, vaid pikemast perioodist. Näiteks polaaralade elanikud küll kogevad värisemist ja vasokonstriktsiooni, kuid märksa madala temperatuuri juures kui need, kes pole külmaga harjunud.

On kaks võimalust, kuidas keha kohaneks jaheda temperatuuriga – suurendades soojuse alalhoidu või metaboolset soojusenergiat. See, kui kiiresti inimene külmaga harjub, sõltub suuresti tema keha soojuskaost, ent teadlased ei tea veel, kuidas saaks inimesi õpetada külmaga kiiremini harjuma. Kui aga oled külmakartlik, tasub end kihiliselt riidesse panna ja talviti ikka õues jalutamas käia, et keha ka jahedama ilmaga rohkem harjutada.