/nginx/o/2012/11/22/1447872t1h487a.jpg)
Skisofreeniahaigeid on ühiskonnas üks protsent ja kuigi sellest avalikult ei räägita, puudutab see haigus väga paljusid, kelle lähedased või tuttavad seda põevad. Oma lähedast psühhoosi ajal aidata on väga keeruline, sest arsti vastuvõtuaegu ei ole ning psühhiaatriahaiglas ei jagu kohti.
«Psühhiaatria on paraku Eestis vaeslapse kingades, ka kõige halvemale vaenlasele ei sooviks, et ta seda kadalippu läbima peaks,» kirjutas üks Postimehe lugeja. Tema sõnul on Eestis peaaegu võimatu leida abi olukorras, kui psühhoos hakkab kulminatsiooni jõudma.
«Esimene variant on proovida veenda seda inimest ise vabatahtlikult pöörduda psühhiaatri poole, kes enamasti küll piirdub ravimite välja kirjutamisega, aga vahel saab ka abi ja võetakse patsient ravile,» jagas ta oma kogemust. Tema sõnul ei ole Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriahaiglast võimalik tasuta vastuvõtule saada aega enne paari kuu möödumist, kuigi vahel on psühhoosi tekkimine päeva-kahe küsimus.
Teine variant on pöörduda tasulisse vastuvõttu. «Jah, siin on võimalus küll abi saada, aga mis siis, kui pole võimalik maksta nt 70€ vastuvõtu eest,» kirjutas ta.
Kolmas võimalus on minna psühhiaatriakliiniku polikliiniku või haigla erakorralisse vastuvõttu, kus tuleb oodata elavas järjekorras.
Kui inimene on mõningal määral veel oma olukorda aduv ja koostööaldis, siis saab kutsuda ka kiirabi ja vajadusel politsei, et ta haiglasse ravile viia. «Aga kui ei ole? Või veelgi toredam, kui kutsuda täistuuridel psühhoosis olevale inimesel kiirabi ja saada teada, et teda pole kuhugi viia, sest haiglas pole kohti. Ka põrandal enam mitte,» kirjutas ta.
«Ja siis kui kiirabi on lahkunud, vaatad sa oma armsale psühhoosis inimesele otsa... ja tema vaatab sind. Aga nende silmade taga pole TEDA, vaid kohal on mingi kuri «vaim» kes on haaranud su armsa justkui hüpiknuku ja käsib rünnata, vägistada, peksta, tappa,» kirjeldas ta olukorda.