Kuigi mindfulness ehk teadvelolek aitab inimestel keskenduda ja olla praeguses hetkes, pole see siiski vastus kõigile probleemidele, selle praktiseerijal ei muutu kõik kohe imeheaks, nagu on varasemalt kõlama jäänud, rääkis kliiniline psühholoog Kärt Lust-Paal tervise innovatsioonikonverentsil.
Kliiniline psühholoog: mindfulness pole vastus kõigile probleemidele
Eksperdi hinnangul annab teadvelolek pigem elule laiema vaatenurga ning sel valdkonnal on veel kindlasti palju arenguruumi. Tegemist on teadusliku lähenemisega ning teadvelolekut kohta on tehtud erinevaid teadustöid. «Tähelepanu treenimine on elus väga oluline,» kinnitas Lust-Paal.
Professor on Kabat-Zinni defintisiooni järgi on teadvelolek tähelepanu suunamine erilisel viisil eesmärgipäraselt, praeguses hetkes ja hinnanguid andmata. Kuigi Eestis on mindfulness üsnagi uus ja populaarne, on seda mujal maailmas praktiseeritud aastakümneid.
Näiteks Harvardi uuringu järgi pole inimese tähelepanu ligi 47 protsenti ajast sel tegevusel, millega ta parasjagu tegeleb. Tähelepanu püsib kõige vähem kui teeme tööd ning kõige paremini seksuaalvahekorra ja füüsiliste harjutuste tegemise ajal.
Uuringus leiti, et hajali meeleseisundis olles on inimesed õnnetumad kui hetkes olles. Mindfulness õpetabki inimest oma mõtteid, tundeid ja kehalisi aistinguid tähele panema.
Spetsialisti sõnul on mindfulness justkui aju jõusaal. See aitab meil astuda maha automaatpiloodilt ja mõelda, et oleksime praeguses hetkes, siin ja praegu ning saaksime vahetu kogemuse.
Teadveloleku keskmeks on hingamine. Erinevate mindfulnessi harjutuste abil saab inimene luua oma igapäevaellu tähendusrikkaid pause. Lust-Paali sõnul ei ole vahet, kas tähelepanu kipub harjutusi tehes hajuma või mitte. Oluline on seda märgata ja teadvustada ning koondada taas tähelepanu hingamisele.
Seda tehnikat on kasutanud ka erinevad ettevõtted, näiteks Google. Samuti praktiseeritakse mindfulnessi Briti parlamendis, Inglismaa koolides ja isegi Eestis on vaikuseminutite programm.