Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid

Tänu teenusele saavad lähedased aega puhata. Foto: Panther Media / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega luuakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutele võimalus saada igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva.

Uus teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada kodus, teatas ministeerium.

«Raske ja sügava intellektihäirega inimestel on seni olnud peamiselt kaks võimalust – elada ööpäevaringses hoolekandeasutuses või kodus, kus abistamise koormus on täielikult pereliikmete õlgadel,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tõdedes, et nüüd luuakse juurde paindlik võimalus, kus inimene saab vajaliku hoolduse kodu lähedal, kuid elab siiski kodus.

Sotsiaalkaitseministri sõnul on tegemist esimese suurema sammuga hoolduskoormuse vähendamisel. «Päeva- ja nädalahoiu loomine ei lahenda mõistagi kõiki hoolduskoormuse muresid, kuid on oluline samm edasi – sadade raske või sügava intellektihäirega täiskasvanute pereliikmed saavad võimaluse ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda, aga ka lubada endale puhkust, teades samas, et nende pereliige on hoitud,» sõnas Iva. Minister ütles, et sellega toetab riik ka kohalikke omavalitsusi oma inimeste abistamisel, et vähendada perede hoolduskoormust ning pakkuda inimestele nende vajadustele vastavat teenust.

Suurema hooldusvajadusega inimeste toetamiseks tagatakse määrusega sellele teenusele riiklik maksimaalne hind: ööpäevasel teenusel 45 ja päevasel 35 eurot. Kuna erinevaid võimalusi ja lahendusi pakkuv teenuse osutamine nõuab teenuseosutajalt paindlikkust ja teatud hulga personali tööl hoidmist, arvestatakse talle ka valmisoleku tasu 65 protsenti teenuse maksumusest.

Hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk rääkis, et sellise hinnaga on teenuseosutajatel võimalik tagada inimeste turvalisus, nende oskuste säilitamine ja arendamine ning leida piisaval hulgal sobiva kvalifikatsiooniga personali. «Näeme, et valdavalt hakatakse teenust kasutama päevasel ajal, et pereliikmed saaksid tööl käia. Samas peab teenuseosutaja olema valmis ka ööpäevaringseks teenuseks, et võimaldada peredele puhkust ja paindlikke lahendusi oma lähedase hooldamise korraldamisel,» lisas ta.

Raske ja sügava intellektihäirega inimesele tagatakse lisaks tavapärastele igapäevaelu toetavatele tegevustele ka juhendamine ja abistamine riietumisel ja söömisel ning hooldus- ja hügieenitoimingutes. Samuti nõustatakse teenust saavate inimeste lähedasi mõistmaks ja tulemaks toime inimese erivajaduse ja võimalike käitumise eripäradega. Teenuse kasutajal tuleb tasuda omaosalus toitlustuse ja ööbimise korral  ka majutuse eest. Omaosaluse tasumiseks on võimalik vajadusel taotleda abi kohalikult omavalitsuselt.

Päeva- ja nädalahoiu teenuste sihtgrupp on umbes 700 inimest, kokku on Eestis raske ja sügava intellektipuudega 16-aastaseid ja vanemaid inimesi üle 5000, kellest suur hulk kasutab juba praegu erihoolekandeteenuseid.