Puust ja punaseks: mida toob kaasa uus täiendav ravimihüvitis

Ravimid. Foto: Toomas Huik

Tulevast aastast jõustuv ravimihüvitise süsteemi muudatus parandab ravimite kättesaadavust umbes 110 000 inimesele, sest nende kulutused ravimitele hüvitatakse senisest suuremal määral.

Täiendav ravimihüvitis on seni olnud neile, kelle kulutused ravimitele on suuremad kui 300 eurot kalendriaastas, kirjutab haigekassa blogi. Kui praegu peab ravimihüvitise saamiseks haigekassale avalduse esitama, siis uuest aastast muutub see automaatseks ning kindlustatu saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. Seda aga juba kulutustelt, mis ületavad sada eurot kalendriaastas.

Kuidas hüvitist arvutatakse?

Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud käsimüügi- ja retseptiravimitele, mis pole kaetud haigekassa soodustusega (ehk ei ole soodusravimid) või meditsiiniseadmetele.

Uuest aastast kehtima hakkava muudatuse puhul hakkab haigekassa 50 protsendi ulatuses hüvitama inimeste kulutusi ravimitele, mis jäävad vahemikku 100–300 eurot. Näiteks kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot (seda nimetame alussummaks), siis saadava hüvitise jaoks lahutame sellest maha 100 eurot, mis on hüvitise maksmise alampiiriks ja teeme arvutustehte 150 x 50% = 75 eurot. Üle 300-euroste kulutuste puhul hüvitab haigekassa 90 protsenti ravimist. Kui alussummaks on näiteks 500 eurot, lahutame sellest 300 eurot ja teeme tehte 200 x 90% = 180 eurot.

Täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste järgi. See kujuneb soodusravimitele kalendriaastas kulutatud summast, millest lahutatakse ravimile kehtestatud piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületav ehk välditav summa.

Mida kõrgemad on inimese kulutused ravimitele, seda suurem on täiendav ravimihüvitis. Näiteks kui inimene kulutab aastas ravimitele kokku 110 eurot, siis on täiendav ravimihüvitis tema jaoks viis eurot, 250 euro puhul 75 eurot ning 400 euro korral 190 eurot.

Näiteks 2. tüüpi diabeeti põdevale tööealisele inimesele, kel on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase ning astma, kirjutatakse aastas 49 ravimiretsepti. Kõigi nende haiguste ravimeid hüvitab haigekassa 75-protsendilise soodustusega. Sellise inimese kulu ravimitele võib aastas olla 467,12 eurot. Tänu uuele hüvitamise korrale on 2018. aastast soodusravimite ostmise korral kulu samale patsiendile aga 235,99 eurot aastas.

Samade terviseprobleemidega pensionärile kompenseerib haigekassa ravimeid 90-protsendilise soodustusega ning tema kulu on soodusravimeid ostes aastas 283,67 eurot. Uue korra järgi väheneb see 203,54 eurole. Eestis on 110 000 inimest, kelle kulutusi uus täiendav ravimihüvitis aitab leevendada.

2. tüüpi diabeetik, tööealine inimene

• Diabeet, vererõhk, kolesterool, astma
• 3 diabeediravimit, 3 vererõhuravimit, statiin, astmaravim
• 49 retsepti aastas
• 467 eurot -> 236 eurot

2. tüüpi diabeetik, pensionär

• Diabeet, vererõhk, kolesterool, astma
• 3 diabeediravimit, 3 vererõhuravimit, statiin, astmaravim
• 49 retsepti aastas
• 284 eurot -> 204 eurot

Lisaks muutub uuest aastast ka n-ö. retseptitasu. Varem oli see 100-, 90- ja 75-protsendilise soodustuse korral 1,27 eurot ning 50-protsendilise soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta. Edaspidi on kõikidele retseptidele ühine retseptitasu 2,5 eurot.

Hüvitise õigust ja alussummat saab vaadata eesti.ee-st

2018. aasta algusest saab riigiportaalis eesti.ee vaadata kalendriaastas ravimite ostudest tekkinud alussummat, mis on täiendava ravimihüvitise maksmise aluseks. Kui alussumma ületab sada eurot, siis on müüdud retseptidel näha ka täiendava ravimihüvitise summa, mille võrra apteegis suuremat soodustust saadi. Alussummat ja ravimihüvitise soodustust saab küsida ka apteegist või vaadata apteegi ostutšekilt.

Lisainfo hüvitise taotlemise kohta leiab haigekassa kodulehelt.