Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas tänapäeva nutimaailm viib silmade tervise hukatusse?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Silmad vajavad puhkust ega jaksa kogu aeg ekraane jälgida | FOTO: Panther Media / Scanpix / Viktor Cap

Tänapäeva nutiajastul kipuvad inimesed silmi liigselt koormama ja nii on tagajärjeks probleemid, mida saaks puhkepauside ja harjutustega ära hoida.

Ülekoormatud ja kuivad silmad

Ei saa öelda, et arvuti või televiisori vaatamine iseenesest silmadele halvasti mõjuks. Samuti ei saa tee seda ka lugemine. Tuleb aga meeles pidada, et kõike tuleb teha mõõdukalt. Liigselt lähedale ja eriti ekraanile vaatamisel suureneb oluliselt koormus silmadele ning tihti unustatakse silmade puhkamiseks teha pause.

Näiteks koolilapse puhul on koormus silmadele koolitööst niigi suur. Kui pärast koju jõudmist mitu tundi järjest arvuti- või telefoniekraani jälgida, väsivad silmad ära. Sageli ütlevad lapsed, et vajavad puhkust koolitööst ja veedavad vaba aja arvutis meelt lahutades. Kuigi vaim ehk puhkab, siis silmadele on see veelgi suurem koormus. Samamoodi unustavad ennast arvuti taha töötama või vaba aega veetma ka täiskasvanud.

Inimene pilgutab silmi automaatselt. Kui aga pingsalt pikka aega lähedale vaadata ja teha süvenenult tööd, pilgutatakse silmi oluliselt harvem. Seetõttu kuivab silmapind kiiremini ja pisaravedelikku toodetakse vähem. Tekivad kaebused. Silmad kipuvad väsima ja punetama. Kuivusest tekib ebamäärane kihelustunne või liivateratunne silmades.

Kurdetakse ka, et silmad jooksevad tihti vett ja on märjad. See on samuti silmakuivuse sümptom, kuigi võib esmapilgul tunduda ebaloogiline. Pikemat aega lugedes võib tekkida ka peavalu ja raskused teksti teravustamisel.

Aita silmi ise

Kõnealuste sümptomite korral tuleb esimese abinõuna kindlasti anda silmadele rohkem puhkust ja vaadata sagedamini kaugusesse, näiteks siseruumis viibides aknast välja. Üldreegel on, et 45 minutit võiks olla lähitööd ja 15 minutit puhkust. Puhkuse osa ei ole oluline mitte ainult silmade aspektist, vaid virgutust vajab kogu organism.

Silmi tuleks ka tihedamini pilgutada. Kui sellest ei piisa, võib kasutada apteegis käsimüügis olevaid kunstpisaraid ehk niisutavaid silmatilku.

Võib proovida ka võimlemisharjutusi, mis aitavad vältida silmade väsimist. Neid tasub teha paar korda päevas, korraga umbes kümme minutit. Silmadele teevad head näiteks ringjad liigutused, eri suunas või kaugusesse vaatamine. Sobivaid harjutusi leiab ka guugeldades.

Silmade tervisele mõeldes tuleks hoida korras ka üldtervis. Näiteks suhkruhaigetel on otsene seos keskmiste veresuhkruväärtuste ja silmaprobleemide vahel. Kui veresuhkur, kolesterool ja vererõhk on kontrolli all, siis on ka silmapõhjade seisund rahulik. Kui aga suhkur on pidevalt liiga kõrge, on ka silmahädad kerged tulema.

Talvisel lumisel ja päikeselisel perioodil muutuvad aktuaalseks päikeseprillid. Neid valides tuleb meeles pidada, et optikakauplustest ostetud polaroidprillid võivad olla küll veidi kallimad, kuid on see-eest kvaliteetsed ja annavad silmadele piisava päikese- ja UV-kiirgusekaitse.

Kui tööd tehes on oht, et midagi võib silma lennata, tuleb alati kasutada kaitseprille. Näiteks metallvõõrkehad silmapinnal on väga valulikud, tekitavad silmas tugevat punetust ja pisaratevoolu ning sageli peab neid silmast eemaldama silmaarst. Oluliselt lihtsam on enne töö alustamist prillid ette panna.

Silmapinna söövituse korral peab silma kohe ja pikka aega ohtra puhta veega loputama. Nii tuleb käituda, kui silma satub kogemata potentsiaalselt ohtlik aine, näiteks kodukeemia või liim. Mida kiiremini ja rohkem loputada, seda väiksem on tõenäosus silma kahjustada. Silmatraumadega tegelevad näiteks Ida-Tallinna keskhaigla silmaarstid ning vahetult pärast loputamist tuleb tulla valvesilmaarsti juurde kontrolli.

Eestlaste sagedasemad silmaprobleemid

Väga paljudel silmaarsti juurde pöördujatest on probleem kuivade silmadega. Seda süvendavad ka tänapäevane elukorraldus ja nutiajastu. Paljud kasutavad juba noores eas regulaarselt, 4–5 korda päevas, kunstpisaraid.

Ka krooniline blefariit ehk pikaajaline silmalaugude põletik ei ole harv nähtus. Sageli pöördutakse selle murega korduvalt valvesilmaarstile, kuna probleem pole nädalaga lahenenud. Tuleb aga teada, et paranemiseks võib kuluda 4–6 nädalat ja väga palju tööd peab tegema ka patsient ise: lauge tuleb masseerida ja salvitada, hoida hügieeni.

Valvetoas näeb silmaarst igas vanuses patsiente, kellel mure on äkitselt tekkinud suur punetav turseline punn silmalaul. Siis võib olla tegemist halaasioni ehk rahetera ehk silmalau sees oleva rasunäärme ummistusega. Kuigi halaasion näeb üsna ebameeldiv välja, ei mõjuta see patsiendi nägemisteravust ega ole nakkav.

Väga sage probleem just vanemaealiste patsientide seas on kollatähni lupjumishaigus ehk maakuli degeneratsioon. Haigus algab tavaliselt pärast 50. eluaastat.

Veel on kroonilistest haigustest sagedamini esinevad glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae ja diabeetiline retinopaatia ehk suhkruhaigusest tingitud silmahaigus. Esimese puhul on suurenenud silma siserõhk ja see kahjustab aegamööda silmanärvi. Teisel puhul on tegemist diabeedi tüsistusega, kus liigkõrge veresuhkru kahjustab silmamuna võrkkesta ehk reetinat. Sel juhul tuleb käia kogu elu regulaarselt silmaarsti või -õe vastuvõtul.

Kõige sagedasem operatsioon silmakirurgias on kindlasti katarakti ehk hallkae ehk hägustunud silmaläätse vahetus. Opereeritakse neid patsiente, kellel hakkab hallkae häirima igapäevast elu.

Võrreldes naaberriikidega on patsientide mured, probleemid ja sagedasemad silmahaigused valdavalt sarnased. Täpne statistika ja ülevaade aga selles osas kahjuks puudub.

Tagasi üles