Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuulmisprobleemide häbenemine viib üksinduse ja eraldatuseni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuulmise halvenemist ei maksa tähelepanuta jätta, sest aparaadiga saab seda parandada ja oma elukvaliteeti tõsta. | FOTO: Panther Media / Scanpix

Keskmiselt üks inimene kuuest kannatab kuulmislanguse all, kuid 80 protsenti inimestest ei võta siiski midagi ette.

Kompenseerimata kuulmislangus on seotud dementsuse ja kognitiivsete  ehk tunnetuslike võimete langusega, seda sõltumata vanusest. Kerge ja keskmise kuulmislangusega täiskasvanutel on risk dementsuse tekkeks 2-3 korda suurenenud võrreldes tavakuuljatega ning raske kuulmislangusega täiskasvanutel on see risk koguni viis korda suurem. Seda juhul kui inimene ei kasuta kuulmisaparaati.

Vähe tähelepanu

Ravimata kuulmislangusega inimesed kogevad 30-40 protsenti suuremat langust vaimsetes võimetes, eriti mõtlemise kiiruses, võrreldes hästi kuuljatega. Kuulmislangus on kolmandal kohal vanusega seotud invaliidsuse põhjustest, pärast artriiti ja kõrgvererõhutõbe.

Kuulmismeel aitab meil inimestena omavahel suhelda, võimaldab koostöös ajuga kõnest aru saada. Kuid seda adekvaatselt ja hästi ainult siis, kui meie kuulmisfunktsioon toimib normaalselt. Tihti jääb lähedase inimese kuulmislangus esialgu tähelepanuta, kuigi just nende suunamine, toetus ja julgustus on sageli määrava tähtsusega, et inimene abi otsima hakkaks.

Vanemas eas, tavaliselt  üle 63-aastastel inimestel, toimub kuulmise füsioloogiline  ehk loomulik, ealiste iseärasustega kaasas käiv,  nõrgenemine. tavapäraselt  toimub see protsess aegamööda, mitmete aastate jooksul ja tasapisi – kuulmine nõrgeneb pika aja jooksul.

Inimene hakkab vestluse käigus tihti üle küsima üksikuid sõnu ja lauseid, muutub raskemaks kõnest arusaamine ning  situatsioonides, kus räägitakse mürakeskkonnas, näiteks kohvikus või sünnipäevapeol, on kuulmise, kõnest aru saamise ja suhtlemisega suured raskused. Ka kodune televiisori helinupp kipub olema teist pereliikmete ja naabrite jaoks liiga kõvasti.

Üksindus ja eraldatus

Ei ole harvad olukorrad, kus inimene häbeneb oma kuulmislangust ning selle asemel, et paluda vestluskaaslasel juttu korrata, vastab midagi juhuslikult ning tihtipeale ka veidike jutu sisust mööda.

Nii hakatakse vältima keerulisemaid teemasid, mida seltskonnas arutada ja inimene jääb  sotsiaalsesse eraldatusesse. Õigeaegselt ja hea spetsialisti paigaldatud ja programmeeritud kuulmisaparaat aitab seda olukorda vältida.

Ka teatris ja seltskondlikel koosviibimistel võib tekkida olukord, kus justkui hääled ja kõne on olemas, aga sõnadest aru ei saa. Nii kurdavad vanemaealised tihti, et tänapäeva näitlejatel ja saatejuhtidel pole enam hea diktsioon.

Tegelikult on inimesel aga probleemid kuulmisega ning koos kuulmisaparaadiga on teatrietendus taas nauditav. Kuulmislangusega inimestel, ka aparaadi kasutajatel, on siiski soovitav teatris istuda võimalusel eespool ja keskel.

Pikka aega kuulmislangusega üksi olnud inimene võib jääda kinni oma vaikuse maailma. Aja jooksul harjutakse uue olukorraga – suhtlemist on vähem, seltskondlikke üritusi samuti ning  ühel hetkel võibki see tunduda mugavaim  variant.

Üksi vaikusemaailmas olles halveneb veelgi kõnest arusaamine ning enam kimbutab ka meeleolu langus ja depressioon. Kui kuulmisaparaadi kasutamiseni lõpuks jõutakse,  on raskem õppida uuesti kuulama ja tähele panema. Seega on väga oluline õigeaegne hästi sobitatud kuulmisaparaadi soetamine ja selle kasutamisega harjumine.

Aparaat aitab

Tänapäevased kuulmisaparaadid on digitaalsed, programmeeritavad vastavalt inimese kuulmislangusele erinevates helisagedustes ning kõrvalise müra summutusvõimega. Kuulmisaparaadiga harjumine nõuab veidi enam aega kui prillidega, ajul on vaja kohaneda uue helikeskkonnaga ning see omaks võtta.

Kui kuulmislangus on mõlemas kõrvas, soovitatakse tänapäeval kanda kuulmisaparaati mõlemas kõrvas, nii on tagatud parim kuulmine ja kõnest arusaamine. Tavaliselt on inimene paari kuuga aparaatidega nii harjunud, et ilma tundub mõeldamatu. See on väga positiivne, sest paraneb nii inimese enda kui ka lähedaste elukvaliteet.

Kahjuks liiga tihti oleme aga tunnistajaks olukorrale, kus inimene on küll aparaadi soetanud, kuid seda kasutama ei kipu. Sageli polegi viga mitte aparaadis, vaid inimese oskuses aparaati käsitleda. Kui aga tehnika veab alt, mida samuti võib juhtuda, saab seda enamikul juhtudel parandada.

Aparaadiga harjumiseks tuleb anda endale aega. Tasub meeles pidada, et korralikult töötav, hästi seadistatud ja inimesele sobiv kuulmisaparaat ei vilista, ei tekita ebameeldivaid hääli ja parandab kuulmist.

Tänapäeva tehnoloogiaga saab aidata suurt hulka kuulmisprobleemidega inimesi palju paremini kuulma, unustamata sealjuures, et kuulmisaparaat on siiski abivahend. Ja vastupidiselt paljulevinud müüdile, aeglustab kuuldeparaadi kasutamine kuulmislanguse süvenemist ning aitab püsida mõttel ja vaimul värske.

Tagasi üles