/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/23/6370023t1h0103.jpg)
HIV valdkonna eksperdid heidavad ette, et haiguse leviku peatamine ja ennetamine on läbi kukkunud, sest HIV-teste tehakse endiselt liiga vähe.
Matti Maimets: riik peab ette võtma sunnimeetodi HIVi likvideerimiseks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜK nakkushaiguste osakonna juhataja dr Matti Maimets ütles täna riigikogus peetud HIV valdkonna ekspertide ümarlaual, et Eestis on HIV-epideemia, mida peab riik tunnistama ja võtma appi sunnimeetodi selle likvideerimiseks.
«Jutt, et minge testima, see lihtsalt ei tööta,» ütles Maimets. Ta rääkis, et Eestis suureneb HIV-testitute arv aastas 2000 inimese võrra, kuid peaks suurenema 20 000 inimese võrra. Üleüldse peaksid tema hinnangul tegema HIV-testi vähemalt korra elus kõik eestimaalased.
«Ilma motivatsiooni-mehhanismi tekitamiseta inimesi testima ei saa. Kui sihik on vale, siis ei saa põdrale pihta. Kui testida inimesi tunnuste järgi, siis saaks paremini pihta. Möödalask on tehtud teises kohas - arstide õpetamisel -, sest nemad peaksid kõiki patsiente testima,» lisas arst.
Ta noomis, et riik pole kunagi julgenud öelda, et Eestis, kus on ligi 6000 HIV-positiivset, on epideemia. Maimets tõi ka näite, et Londonis väheneb HIV tänu sellele, et eriti riskirühmi testitakse 2-3 korda aastas, mille peaks eeskujuks võtma ka Eestis.
TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova tunnistas, et HIVi peatamiseks tehakse tööd, kuid mitte piisavalt palju, väga oluline sealhulgas on just teadlikkuse tõstmine arstide seas.
«HIV on valdkond, kus uusi revolutsioonilisi meetmeid ei ole välja mõeldud,» märkis Kurbatova. Ta selgitas, et õppekavades on teema olemas maast madalast, kuid kompetentsi tõstmiseks revolutsioonilisi lahendusi ei ole. «Paraku selleks ajaks, kui saad riigile ringi peale, on teises otsas jama. Praegu on pidev aukude lappimine,» lisas ta.
«Kui me räägime perearstide tehtavatest testidest, siis midagi on lahti, miks perearstid ei tee teste,» lausus SA Koos HIV Vastu juhataja Vilja Toomast. Ta rääkis, et kui teha testimist koordineeritult, peab ka keegi võtma haigel peale haigusest teada saamist käest kinni. «See kõik on ühekaupa töö, see on lisaks rahale ka väga inimressursi mahukas. Eestis on ennetuse ja teavitustöö puhul probleemiks, et meil on küll mitmeid institutsioone, kuid nad tegutsevad eraldi,» nentis Toomast.
Ka ravimitootjate liidu esindaja Hanno Püttsepp viskas kivi sotsiaalministeeriumi kapsaaeda, väites, et HIV-testimine pole käima läinud ja just see on HIVi kiire leviku põhjus.
«Meil on tugevalt alarahastatud mitte ainult ravimid, vaid ka sotsiaaltöötajad, nende võrgustik. Me teame, et meil on kuni 7000 HIV-positiivset, kuid teame ka, et on 3000 inimest, kes kannavad viirust edasi. Miks ei võiks olla mingit motivatsioonimehhanismi? Testimine tuleb toimima saada,» rääkis ta.
Püttsepp lisas, et kui HIV patsient saab korralikult ravi, siis HIV edasikandumine positiivselt negatiivsele on üks protsent ning HIV-positiine võib elada ka normaalset seksuaalelu. Samas on tingimuseks, et kõik viirusekandjad on üles leitud ja saavad ravi.
Riik plaanib järgmisel aastal viis miljonit eurot HIVi ravi rahastusele lisaks, millega ümarlaual osalejate hinnangul kõiki haigeid ravida ei suudeta. Oktoobri lõpu seisuga saab HIV ravi 4075 inimest ning nende raviks kulub praegu 14 miljonit eurot. Järgneva 3000 raviks viiest miljonist eurost ei piisa.