Miks «surevad» jäsemed magades ära?

Kui käed on last hoides sundasendis ning kiiruni häiritud, on jäsemete suremine veelgi tõenäolisem. Foto: Panthermedia / Wavebreakmedia ltd

Sa magad, pikutad või kasvõi istud pikalt ühes asendis, kui ühtäkki ei jaksa kätt või jalga enam liigutada, sest see on täiesti tuim – tuleb tuttav ette? Sel nähtusel on kaks põhjust.

Kui jäse muutub tuimaks pärast umbes tunnipikkust und, tähendab see, et oled jõudnud REM-une ehk kiirune faasi, kirjutab Reader’s Digest. REM-uni tekib umbes 70-90 minutit pärast uinumist ning kuigi inimese lihased on väga lõdvestunud, töötab aju siiski väga aktiivselt. Kui sisened REM-une faasi, annab aju kehale signaali liikumine lukustada, et sa unenägude käigus liigselt rapsima ei hakkaks ega ennast vigastaks.

Kui selline lihaseid lõdvestav ja liikumisvõimetuks tegev efekt kestab aga kauem või ebakorrapäraselt, võid kogeda unehalvatust ehk uneparalüüsi. See tähendabki, et häiritud REM-une tõttu on inimene ajutiselt liikumisvõimetu. Seepärast võib tekkida ka n-ö jäset suretav efekt.

Teine põhjus on närvide kompressiooni kogemine, mis samuti põhjustab teatud kehapiirkonnas ajutise halvatuse, seda aga enamasti ärkvel olles. See avaldub siis, kui närvid on kokku surutud ebaloomulikku asendisse. Surve takistab närvidel ajust tulevat infot edasi kanda. Kuniks nad end taastavad ja ajuga uue kontakti loovad, kogeb inimene sageli jäsemes kipitavat tunnet, nagu torgitaks teda nõeltega ning jäset liigutada on valus.

Jäsemete «suremise» kohta võib seega öelda, et kuigi see on ebameeldiv ja tülikas, ei ole see üldjuhul ohtlik. Ärkvel olles tuleks selle ennetamiseks mitte jääda pikaks ajaks istuma ega olla ebaloomulikus asendis, näiteks istuda, jalg üle põlve. Abi on ka aegajalt enda sirutamisest ja venitamisest.