/nginx/o/2017/11/16/7316029t1h8516.jpg)
Aevastamist peetakse looduse üheks rõvedaimaks imeks, kuna suust väljub üheaegselt nii sülge, süsihappegaasi kui ka tohutul hulgal silmale nähtamatuid baktereid.
Aevastuse anatoomia: kui kaugele oma pisikuid levitad?
16. november 2017, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane Lydia Bourouiba ütleb, et aevastust võiks samahästi kutsuda jõuliseks ekspiratoorseks sündmuseks, kirjutab Rader's Digest. Tema meeskond analüüsis iga aevastusele järgnevat millisekundit ja millimeetrit, millest selgus, et aevastuse ulatus on suurem, kui seni arvatud, ning see omakorda mõjutab ka nakkushaiguste levikut.
Aevastuse «pritsimisfaas» kestab küll alla sekundi, kuid sellega väljub suust üle 40 000 eri suuruses süljetilga, mis paiskuvad eemale sama kiirusega nagu auto kiirteel. Suurima ulatusega tilgad, mis on joonisel märgitud kollase ja rohelisega, paiskuvad suust välja justkui raketina ning langevad omaenese raskuse tõttu sama kiiresti alla. Keskmiselt läbivad need lausa 90–190 sentimeetrit.
Pahvakufaasis, mis on joonisel märgitud roosaga, võib soe ja niiske õhk süljepiisad endasse siduda ja veelgi edasigi kanda. On võimalik, et kõige pisemad ja kergemad piisad läbivad isegi kuni seitsmemeetrise teekonna.
Teadlasterühma hinnangul võivad imepisikesed piisad õhus püsida isegi nii kaua, et jõuavad ventilatsiooni, mis annab neile võimaluse levida terves hoones. See on suur probleem, ent lahendus sellele on väga hõlbus. Kui katad aevastades suu taskurätiku või varrukaga, ning pesed pärast seda hoolikalt käsi, on väga väike tõenäosus, et kannad pisikuid edasi või nakatad haigena teisi inimesi.