/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2010/12/07/479707t1h09c8.jpg)
II tüübi diabeeti võib nimetada elustiilihaiguseks, sest see kipub tabama magusate ja rasvaste toitudega liigselt maiustanud ülekaalulisi. Seejuures paljud neist põevad diabeeti isegi enese teadmata.
Petliku loomuga haigus, mis võib ülekaalulisi tabada nende endi teadmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiresti kasvava diabeediriski juures on oluline osa rahvastiku vananemisel ja üldisel heaolu suurenemisel. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes kirjeldas, et kuna oht haigestuda diabeeti tõuseb märgatavalt üle 40-aastaste ülekaaluliste inimeste hulgas, mängivad siin olulist rolli heaolu suurenemisega kaasnevad ebatervislik toitumine ja liigne rasvumine.
Diabeedipäeva raames korraldatud üle-eestilisel tasuta veresuhkru mõõtmisel tuvastati normist kõrgem veresuhkru tase pea kolmandikul testi läbinutest. Kokku läbis testi 536 inimest.
«Teise tüübi diabeeti põhjustav kõrge veresuhkru tase on tõusev trend,» märkis Tammer-Jäätes. Ta lisas, et kui mullu korraldatud mõõtmisel tuvastati normist kõrgem veresuhkru näitaja 19 protsendil testitutest ja veel aasta varem 16 protsendil, siis nüüdseks on paari aastaga on tekkinud ligi kahekordne kasv.
«Lihtsaimaks mooduseks diabeedist hoidumisel on seetõttu füüsiline aktiivsus ning tervislik toitumine just vanemas eas,» soovitas ta.
Diabeediliit koostöös Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsiga korraldavad tasuta veresuhkru mõõtmist juba kaheksandat aastat järjest. Mõõtmise eesmärgiks on tuvastada veresuhkru kontrolliga märkamatult arenev teise tüübi diabeet ehk suhkruhaigus.
Mis on diabeet?
- Diabeet (vana nimega suhkruhaigus) on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi.
- Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte või insuliini mõju organismis on puudulik.
- Eestis on ligi 7000 I tüübi diabeeti põdevat inimest. I tüübi diabeeti haigestutakse enamasti alla 40-aastasena, kuid ka vanemas eas.
- II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligi 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata.
- II tüübi diabeet puhkeb enamasti üle 40-aastastele, kuid haigestuda võib ka noores eas või lapsepõlves.
- II tüübi diabeeti haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress.
Allikas: diabetes.ee