Teenindaja peaks läbipõlemise ennetamiseks oma tervisest rohkem hoolima

Triin Peterson Foto: Erakogu

Teenindajatöö toob sageli kaasa n-ö kutsehaigusi: veenilaiendid, selja- ning jalavigastused, põletus- ja lõikehaavad. Vähem kõlapinda on saanud aga muud tervist ohustavad faktorid, eesotsas tõsine tööstress ja sõltuvusainetega toimetulek.

Viis aastat eri restoranides teenindajana töötanud Helena sõnul loobus ta sellest, kuna füüsilisest koormusest taastumine hakkas liigselt vabu päevi röövima. Tööpäevad olid sageli 15-16 tunni pikkused, kuid võisid venida ka 19-tunnisteks, kuu lõikes oli koormus pigem pooleteise töötaja oma. Kuna kolleegide töötempo oli sarnane, esines neil ootamatuid terviseprobleeme, mistõttu tuli mõnel teisel oma vabast ajast asendajaks tulla või jäi kogu kollektiiv lisamahtu kandma.

Pingete maandamiseks oli kollektiivis tavaline pärast tööpäeva välja paarile dringile minna. Helena ütleb, et vajas lõpuks lihtsalt väiksemat koormust ja regulaarset und, et taas elu nautida.

Teenindaja töö on tõepoolest vaimselt nõudlik: tööpäeva iga hetk peab olema täpselt välja arvestatud ning tempo on vahel halastamatult kiire. Vastutada tuleb ühtaegu mitme olukorra eest  - Kas laud 3 sai soovitud soola-pipra? Kas lauas 5 on kõik korras või peaks minema lisamüüki tegema? Laps lauast 12 ajas oma klaasi ümber - tarvis tegeleda! Toidud on köögis valmis - kellele ning kuhu? Tuleb ka otsustada, millises järjekorras kõige sellega tegeleda. Pikemal päeval on teenindaja sunnitud ergas olema isegi 16 tundi järjest. Selline tööstiil näib pikemas perspektiivis ühesuunalise teena, mille lõpp-punktiks on läbipõlemine.

Mitmed terviseriskid

Teenindustöö üheks positiivsemaks aspektiks võib pidada rutiini puudumist. Uusi olukordi on palju ning kuna teenindusprotsess toimub kliendiga koostöös, jõutakse iga päev uue lahenduseni. Küll aga tähendab kaootiline vahetustega graafik regulaarsuse puudumist unetundides. Vahetustega tööst tingitud unehäire (Shift Work Sleep Disorder - toim), on unehäirete liik, mille sümptomiteks on liigne unisus ärkveloleku ajal ning raskused uinumisel. Pikaajaline ebapiisava kvaliteediga uni põhjustab tööalase soorituse langust, suurendab õnnetuste riski ning viib organismi stressiseisundisse.

Probleemne on ka regulaarsetest söögiaegadest kinni pidamine ja tervislik toitumine. Söömisele võiks pühenduda meeldivas õhkkonnas ja toitu nautida. Paraku sööb teenindaja üldiselt üksi ja kiirustades; söögipaus toimub vabal hetkel, mitte tingimata sel ajal, kui kõht on tühi. Süüakse korraga suuremaid koguseid, kuna pole teada, millal järgmiseks ampsuks aega leidub, kuid ka seetõttu, et kiiresti süües ei tajuta, millal kõht täis saab. Seepärast on ka mõistetav, et vahetustega töötajate seas esineb sagedamini seedehäireid ja kaalutõusu. 

Uuringutes on ka leitud, et stressirohketes töötingimustes töötajatel esineb südame-veresoonkonnahaigusi märksa rohkem kui neil, kel on suurem vabadus oma töökorralduse üle. Teadustöödes peetakse teenindaja ametikohta üheks suurima riskifaktoriga valdkondadest.

Meelemürgid kui paljude teenindajate igapäevaelu

On tõendeid, et stressirohkete ametikohtade esindajad suitsetavad suurema tõenäosusega ning nädala lõikes rohkem kui need, kel tööstress madalam. Teenindajatöös võib suitsetamine olla paraku ainuke võimalus hinge tõmmata ja tööpäevas paus teha, kuid kahjulik käitumine võib saada ajapikku harjumuseks.

Nii alkoholi kui narkootikumide tarbimise osas on leitud äärmuslikud erinevused restoranitöötajate ning muude valdkondade vahel. 2012. aastal läbi viidud üleeuroopalises uurimuses leiti, et kui teistel ametikohtadel pruukis narkootikume aasta jooksul alla nelja protsendi vastanutest, siis restoranitöötajate hulgas oli neid lausa 28 protsenti.

Tervist kahjustavaid joomisharjumusi (rohkem kui 6 ühikut korraga vähemalt kord kuus) tunnistas 58 protsenti vastanud restoranitöötajaist, teistes valdkondades oli tulemus neljandik või alla selle. Põhjusteks võivad olla püüe kuhjunud stressiga toime tulla, pidev kokkupuude alkoholiga töökeskkonnas ning nooremapoolsed kolleegid, kes katsetavadki meelemürkidega rohkem ning ärgitavad ka teisi.

Ise tuleb ohte hinnata

Teeninduskvaliteedi juht Tiiu Parm nõustub, et teenindajatöö on üks vaheldusrikkamaid, kuid toob kaasa ka ootamatuid olukordi ja pikki tööpäevi, mis tihti algavad või lõpevad tavapäratutel kellaaegadel. Kui väga ka ei tahaks, et teenindaja saaks regulaarselt süüa ja pause teha, ei ole see paraku alati võimalik ja tuleb tegutseda vastavalt olukorrale. Aga et ka aastate möödudes oleks see elukutse sama nauditav ja tervis korras, tuleks nii teenindajatel kui ka tööandjatel olla tähelepanelik, märgata võimalikke ohte ja neile reageerida.

Parm tõdeb, et ütlus "kui mõistus ei võta midagi ette, siis organism annab üks hetk lihtsalt endast ise märku" peab paika ja siis võib olla juba hilja. Piisav puhkeaeg on väga oluline, samuti ei tasu tööd koju kaasa võtta. Oma võimalikku tööstressi võiks välja elada näiteks spordisaalis või vabas õhus liikudes. Meelemürkide teema on väga isiklik, mõne jaoks tihtipeale väljapääs, aga pikemas perspektiivis mitte jätkusuutlik, nendib Parm.

Hooli enda tervisest

Teenindusvaldkonnas on murettekitav tendents oma tervise arvelt üle töötada. Selle vastu aitab vaid oma eluviisi kriitilise pilguga üle vaatamine ja teadvustamine, et ükski töökoht ei ole väärt noores eas läbipõlemist või keha pöördumatut vigastamist. Samuti tuleb tööandjale märku anda ja arutada võimalikku muutust töökorralduses, kui näib, et töötingimusi saaks tervislikumaks arendada või kui kollektiivis esineb probleeme ületöötamisega.

Et muuta Eesti ühiskonnas levinud seisukohta, mille kohaselt teenindajatöö on vaid ajutine verstapost enne «päristöö» saamist, mitte karjäärivõimalustega ametikoht, tuleb esmalt näha end ja oma kolleege kui täisväärtuslikke töötajaid, kellel on õigus oma tervise eest hoolt kanda.