Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maailmas leviv ravimiresistentsus muudab mitme raske haiguse ravi keerukaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: sotsiaalministeerium

Mikroobide resistentsus ehk AMR (antimicrobial resistance) on olukord, kus mikroobide vastu võitlevad ained, näiteks antibiootikumid kaotavad mõju. See tähendab, et seni kasutatud efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Mitme haiguse ravi muutub üha keerulisemaks

Näiteks haigusttekitava soolebakteri Klebsiella Pneumoniae resistentsus tõusis 2016. aastaks selle vastu kasutatavate antibiootikumide tsefaslosporiinide suhtes kahekordseks. See nakkus põhjustab kusepõiepõletikku ja sepsist ning selle bakteri vastu on jäänud ainult väga kallid ja laia toimespektriga karbapeneem-klassi antibiootikumid.

Ravivõimalused on seega väga piiratud ja uusi antibiootikume tulemas ei ole. Karbapeneemidele resistentseid K. Pneumoniae tüvesid veel Eestist leitud ei ole.

Teine probleemne grupp mikroobe on Staphylococcus Aureus ja nende põhjustatud nahainfektsioonid, mille raviks saab üksikute eranditega kasutada vaid kallist ja kõrvaltoimetega antibiootikumi vankomütsiin. Selle kasutamine aga võib põhjustada teatud soolebakterite resistentsust.

Eestis tekitavad muret ka multiresistentne ja eriti resistentne tuberkuloos, mille ravi on pikaajaline (vähemalt 1,5–2 aastat) ning manustatavate preparaatide hulk suur. Kuigi Eestis on tuberkuloosi haigestumus langenud, siis multiresistentsete ja eriti resistentsete vormide levik uute haigestunute seas on jätkuvalt kõrge (10–20 protsenti).

Antimikroobne resistentsus puudutab ka HIVi ja antiretroviirusravi. Nende puhul on samuti probleemiks ravimiresistentsete viiruste teke ja levik, mis on sageli seotud ravi ebaõnnestumisega. 2016. aastal tuvastati Eestis antiretroviirusravimite suhtes resistentsus hinnanguliselt kolmel protsendil arstide jälgimisel olevatest HIV-positiivsetest patsientidest ja resistentsuse levik on tõusutrendis.

Ohus on nii inimesed kui ka loomad

Samas ei ole AMR ainult tervishoiu küsimus, vaid on probleemiks nii põllumajanduse kui ka keskkonna valdkonnas. Antibiootikume kasutatakse suurtes kogustes ka loomade raviks. Küll aga satuvad antibiootikumijäägid ja resistentsed bakterid pinnasesse ja vette. Seejuures ei levi resistentsed bakterid ja resistentsusgeenid ainult inimeselt inimesele, vaid ka nii põllumajandusloomalt kui ka lemmikloomalt inimesele ja vastupidi.

AMRi puhul on seega tegemist rahvusvahelise tähtsusega küsimusega. Arvestades maailma geopoliitilist olukorda, inimeste vaba liikumist, suurenevat põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste kaubavahetust, tuleb olla valmis resistentsete tüvede sissetoomiseks teistest riikidest.

Leviku tõkestamine

Euroopa Komisjoni hinnangul sureb ELis antimikroobse resistentsuse tõttu igal aastal umbes 25 000 inimest ning tervishoiukulud ja resistentsusest põhjustatud täiendavad ravikulud ulatuvad 1,5 miljardi euroni aastas.

FOTO: sotsiaalministeerium

Eestis on seni olnud AMRi tase võrreldes ELi riikidega madal. Seda peamiselt tänu meie heale seiresüsteemile ning antibiootikumide kättesaadavuse rangele reguleerimisele. Antibiootikume müüakse vaid retsepti alusel, haiglates on infektsioonikontrolliüksused, kes kontrollivad antimikroobsete ravimite kasutamist, tuberkuloosi ravi on otseselt kontrollitav ning samuti rahastab riik HIVi ravimeid. Ka hügieeninõuete järgimine on Eesti elanike seas elementaarne, erinevalt mõnest arengumaast.

Siiski näitavad prognoosid, et AMR maailmas järjest kasvab ja vaja on võtta tarvitusele lisameetmeid selle leviku ohjamiseks. WHO on koostanud üleilmse tegevusplaani selle leviku peatamiseks ning ka Euroopa Komisjon avaldas suve hakul tegevuskava, mis keskendub AMRi ohjamisele ELis.

Tagasi üles