Kas HPV vaktsiini vastaste hirmujutud terviseohtudest vastavad tõele?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

HPV vaktsiin lisatakse 2018. aastast riiklikkusse immuniseerimiskavasse.

FOTO: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Järgmisest aastast algab riiklik vaktsineerimine inimese papilloomviiruse vastu 12–14 aastastele tüdrukutele. Sellega koos ilmuvad välja ka vaktsiinivastased, kelle väitel põhjustab vaktsiin viljatust, halvatust ja ka surma. 

Vaktsineerimisvastane kirjutab oma facebooki lehel: 

«1. jaanuarist hakatakse eesti noori tüdrukuid vaktsineerima ehk steriliseerima HPV vaktsiiniga. Emad, kes te sooviksite tulevikus saada vanaemadeks, ärge laske oma tütreid selle vaktsiiniga süstida. Kahjuks on tegu süstiga, mis võib lõppeda surmaga, halvatusega või kergemal juhul lihtsalt viljatuse ja krooniliste tervisekahjustustega. Palun, kallid eesti emad, õppige teiste vigadest. Terve maailm on täis HPV vaktsiini tõttu invaliidistunud ja surnud lapsi. Ma ei suuda uskuda, et eesti riik maksis üle miljoni euro, et osta sisse vaktsiini, mis on tõestatud olema mitte ainult kasutu, vaid äärmiselt ohtlik ja sandistav. Kuna eesti ametkonnad ignoreerivad teadusuuringuid, mis kinnitavad selle vaktsiini ohtlikkust ja ütlevad, et vaktsiin on «efektiivne ja tõhus» on tegu valetamisega. Lapse saatus on sel hetkel lapsevanema kätes ja otsuse tegemiseks peab tal olema vähemalt kogu tõene info.»

Praegused teadusandmed väiteid ei toeta

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul ei ole mitte üheski kliinilises uuringus ega ka turustamise järgselt HPV vaktsiinidel ilmnenud pärssivat toimet viljakusele. «2013. aastal avaldati 6 juhtu enneaegsest munasarjade puudulikkusest, mis ilmnes neljavalentse HPV vaktsiini manustamise järgselt. Samas põhjuslik seos vaktsiini ja haiguse vahel ei leidnud tõestamist, esines vaid ajaline kokkulangevus,» ütles Laius. Vaktsiini kasutamise ajal ei ole munasarjade puudulikkuse esinemissagedus suurenenud vaatamata sellele, et HPV vaktsiine kasutatakse teismeeas tüdrukutel väga suures ulatuses juba üle 10 aasta. «Üksikjuhtude põhjal, mida kirjanduses avaldatakse, ei saa teha põhjapanevaid järeldusi. Praeguste teadusandmete alusel ei ole põhjust HPV vaktsiine süüdistada viljatuse põhjustamises,» sõnas Laius. 

«Võimalik, et väited pärinevad loomuuringute andmetest, kus rottidele ja hiirtele manustati pikaajaliselt suurtes annustes vaktsiinis sisalduvat stabilisaatorit, polüsorbaat 80. Need andmed ei ole ülekantavad inimestele, sest inimorganism on näriliste omast erinev ning vaktsiinis sisalduva stabilisaatori kogus on väga väike ja kahe annusega saadav kogus jääb allapoole igasugust ohtlikkuse piiri,» sõnas Laius. 

Mida me tänaseks HPV vaktsiinidest teaduspõhiselt teame?

Kliiniliste uuringute faasis on erinevate HPV vaktsiinide (kahe-, nelja- ja üheksavalentse) efektiivsust ja ohutust hinnatud enam kui 90 000 isikul. Alates 2006. aastast, mil tuli kasutusele esimene HPV vastane vaktsiin, on kokku manustatud üle 270 miljoni HPV vaktsiini annuse. «Paratamatult esineb sellise hulga manustatud vaktsiiniga kokkusattumisi, et ajaliselt vaktsiini manustamisega lähestikku tekib inimestel erinevaid tervisehädasid,» sõnas Laius.

Euroopa kõrvaltoimete andmebaasi on registreeritud turuletuleku järgselt kokku 510 kõrvaltoime teatist HPV vaktsiinile. Teadaolevalt on HPV vaktsiinide tõsiseim kõrvaltoime anafülaksia (äärmuslik allergia), mille tekkerisk vaktsiini kasutamisel on umbes 1,7 juhtu 1 miljoni annuse kohta ehk seda esineb siiski väga harva.

Turustamisjärgselt on vaktsiini manustamisega ajalises seoses teatatud ka:

  • Guillain-Barré sündroomist (GBS), mis on neuroloogiline haigus millega haigel ilmnevad nt lihasnõrkus ja halvatus. HPV vaktsiini ja GBS põhjusliku seose hindamiseks tehtud uuringud Taanis, USAs ja UKs (uuringutes hinnati üle 70 miljoni annuse andmeid) ning teaduskirjanduses avaldatud uuringute andmete hindamine näitasid, et pärast vaktsiini annuse manustamist GBS risk ei suurene ning põhjuslikku seost HPV vaktsiini manustamisega ei leitud. Nii UK kui USA andmetel on GBSi tekkerisk populatsioonis väiksem kui 1 juht 1 miljoni annuse kohta. Guillaini-Barré sündroomile eelneb sageli viirusinfektsioon, samuti võib see tekkida operatsioonijärgselt.
  • Posturaalsest ortostaatilisest tahhükardia sündroomist (POTS) ehk kui pikaliolekust püstiasendisse tõustes kiireneb südame löögisagedus ja komplekssest regionaalsest valu sündroomist (Complex regional pain syndrome – CRPS), kuid uuringud ei näita põhjuslikku seost HPV vaktsiini ja nende sündroomide vahel. Mõlema sündroomi sümptomid kattuvad teiste seisunditega, muutes diagnoosimise raskeks nii üldpopulatsioonis kui ka vaktsineeritute hulgas. POTSi (mida samuti võib esineda viirusinfektsioonide järgselt) ja CRPSi tavapärane esinemissagedus 10–19-aastasel tüdrukute ja noortel naiste üldpopulatsioonis on ligikaudu 150 juhtu 1 miljoni kohta aastas.

Millised on levinuimad kõrvalnähud?

Nagu teistegi vaktsiinide manustamisel võib ka HPV vaktsiini manustamisel üsna sageli esineda kergeid ning mööduvaid kõrvaltoimeid. Paiksete reaktsioonidena esineb süstekoha valu, mis võib olla tugev (6 protsendil vaktsineeritutest esines tugev valu), turse, punetus. Süsteemsete reaktsioonidena võib tekkida palavik. Samuti võivad esineda peavalu, pearinglus, lihasvalu, liigesvalu, seedetrakti häired. Võib tekkida minestamine, mis on sageli seotud süstimisest tingitud ärevuse ja psühhoogeense reaktsiooniga.

Kõrvaltoimete kohta on võimalik koguda teavet ja analüüsida edasiste uuringute vajadust vaid siis, kui kõrvaltoimetest teatatakse. Tõsise ja häiriva reaktsiooni puhul peaks rääkima arstiga. Kõrvaltoimetest saab Ravimiametile teada anda arst, samas võib ravimikasutaja/lapsevanem kõrvaltoimest teatada ka otse Ravimiametile, kasutades ravimiameti veebilehel olevat teatise vormi.

Kui me räägime vaktsiini kasust võrrelduna selle riskidega, siis tuleb aru saada, millised on need haigused, mida vaktsiiniga ennetatakse ja mis on nende tähendus. Seega, mündi teine pool on, et 2017. aastal avaldatud andmete põhjal diagnoositakse Eestis igal aastal emakakaelavähk keskmiselt 186 naisel ja sureb seetõttu ligikaudu 80 naist. Emakakaelavähi haigestumus ja suremus on Eestis üks kõrgemaid Euroopas ja ka maailmas. Eesti Vähiregistri, surma põhjuste registri ja TAI Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi avalikud andmed toetavad neid numbreid.

Tagasi üles