Oksendamisele sarnanev haigus, mis esineb pea pooltel imikutel

FOTO: Panthermedia / Wavebreakmedia ltd

Tallinna Lastehaigla lastearst Alge Vare ütleb, et ligi pooltel imikutel esineb füsioloogiline toidu tagasiheide, komplikatsioonideta kulu korral ei vaja see aga sekkumist ja aasta vanusena taandub täielikult.

Toidu tagasiheide ehk gastroösofageaalne reflukshaigus on väga sage probleem, rääkis dr Vare Med24 portaalile. Seda esineb põhimõtteliselt kõikidel inimestel elu jooksul. Probleemiks on see, kuidas eristada üksteisest füsioloogilist ja funktsionaalset refluksi ning tõelist gastroösofageaalset reflukshaigust.

Toidu tagasiheidet esineb sagedamini enneaegsetel vastsündinutel ja kunsttoidul olevatel imikutel. Palju esineb seda ka neuroloogilise patoloogiaga lastel - just nendel, kes ei kõnni ega istu.

Toidu tagasiheide on maosisu tagasivool söögitorru, suhu või ninna ja suust lonkshaaval välja. Oksetlemine võib esineda kohe pärast iga toitmist, kuid ka toiduvaheaegadel. Tavaliselt ei ole beebid ise selle tõttu häiritud. Kui aga imik on sageli pärast sööki rahutu või nutune, siis võib lugeda üheks põhjuseks toidu tagasiheidet.

Probleemist on rohkem häiritud lapsevanemad. Märg laik voodil või riietel tundub alati suurem kui tegelik väljaheidetud toidukogus. Selle probleemiga pöörduvad vanemad sageli perearstile, gastroenteroloogile, pulmonoloogile, allergoloogile, neuroloogile ja ka kardioloogile.

Imikute toidu tagasiheidet eristatakse tõelisest oksendamisest, mille tingib kesknärvisüsteemi refleks. Oksendamise puhul väljutatakse maosisu jõuliselt peensoole, mao, söögitoru ja difragma koordineeritud liikumise tõttu. Toidu tagasiheide on erinev ka mäletsemisest, mille puhul allaneelatud toit liigub tagasi neelu ja suhu, kus see näritakse ja neelatakse uuesti.

Gastroösofageaalse refluksiga on tegemist siis, kui see avaldub rohkem kui kaks korda päevas ja kestab rohkem kui kolm nädalat, seejuures võib laps olla rahutu ning võib olla ka söögikordade ajal isutu ja viril.

Kui toidu tagasiheitele ei kaasne komplikatsioonidele viitavaid sümptome (kaaluiibe puudumine; rinnapiimast või toidusegust keeldumine; aneemia vereanalüüsis; ülemiste hingamisteede sümptomid; öine rahutu uni jm) siis on tegu healoomulise tagasiheitega ning probleemid mööduvad esimese eluaasta lõpuks ilma igasuguse sekkumiseta. Kõige tähtsam on selgitada seda lapsevanematele, et vältida asjatuid visiite ja uuringuid.

Kui aga lapsel esinevad need komplikatsioonid, siis tuleks imik suunata arstile, kes otsustab uuringute vajaduse või rakendab prooviravi. Gastroösofageaalset refluksi võib pidada lihtsaks funktsionaalseks häireks juhul, kui lapse üldseisund on hea, tema kaalu-kasvudünaamika on korras, lapse vaevused ei progresseeru aja jooksul ja puuduvad alarmsümptomid. Toidu tagasiheide taandub ravita enamasti 12. elukuuks. Kümnendikul üle üheaastastel võib oksetlemine jääda püsima pikemalt.

Loe rohkem Med24 portaalist.