Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tehnikaülikoolist alguse saanud lahendus rajas teed uudsele ravile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Dialüüs. Dialüüsil peab patsient käima 3-4 korda nädalas korraga 4 tundi. | FOTO: Katja Pfannenschmidt/Panthermedia

Tehnikaülikooli teadlased arendavad koostöös Euroopa tipparstidega uue põlvkonna sensorit neeruasendusravil, mis parandab haigete enesetunnet ja elukvaliteeti.

Praegu plaanivad professor Fridolini uurimisgrupp tehnikaülikoolis ning tipp-neeruarstid Rootsist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Belgiast ja Eestist üle-euroopalisi kliinilisi katseid.

Montpellieri ülikooli professor ning üks parimaid neeruasendusravi arste Euroopas Angel Argile kinnitab, et tehnikaülikooli lähenemine on uudne. «Siiamaani oleme analüüsinud neeruasendusravi tulemuslikkust vereanalüüsi baasil. See on seadnud piirid nii sellele, kui palju analüüse on võimalik võtta kui ka seda, kui paljusid aineid on võimalik analüüsida. Uus lähenemine on hea, sest neeruasendusravi tõhususe jälgimiseks piisab sellest, et analüüsida dialüüsi jääkprodukti,» rõhutas professor Argile ja lisab, et nüüd tuleb välja uurida, kas dialüüsi jääkprodukti analüüsid vastavad vereanalüüsi tulemustele.

Dialüüs on neeruasendusravi inimestele, kelle neerud ei tööta. Doktor Fredrik Uhlin Linköpingi ülikoolist kinnitab, et kohene tagasiside dialüüsi kvaliteedile on väga vajalik. «Samuti saab uuel moel väga kiiret tagasidet sellele, kui midagi dialüüsil on muudetud,» lisab Uhlin.

Doktor Merike Luman Põhja-Eesti Regionaalhaiglast kinnitab: «Neeruasendusravi on haigele eluliselt oluline ja dialüüsil peab patsient käima 3-4 korda nädalas korraga 4 tundi. Oluline on, et vere puhastamine oleks efektiivne ja hoiaks elukvaliteeti võimalikult normaalsena,» sõnas Luman.

Praegu saab mõõta dialüüsi kvaliteeti ja efektiivsust ainult ühe aine põhjal ning kahjulike ainete mõõtmine pole täna lihtne. Uus sensor mõõdab organismi kuhjuvaid mürgiseid aineid ja nendest puhastamist. Selleks pole vaja vereanalüüsi, seda mõõdetakse dialüüsi jääkproduktist ehk dialüsaadist.

Arendustöö eesmärgiks on välja töötada sensor, mis hindab uudsel viisil neeruasendusravi kvaliteeti ning pakub seeläbi võimaluse pikendada patsientide eluiga ja elukvaliteeti. Maailmas uudne lähenemine neeruasendusravile kasvas välja Tallinna tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi teadustööst biovedelike optikas.

Tagasi üles