Eestimaalaste eluiga pikenes rohkem kui mujal ELis, aga meie tervis on ikkagi kehv

Elame kauem, aga oleme haigemad kui teised Euroopa Liidu riikide kodanikud. Foto: Panther Media / Scanpix / Astrid Gast

Hoolimata sellest, et Eestis elavate inimeste eeldatav eluiga on pikenenud rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis, on neil lisandunud eluaastatel Eestis elanike tervis halvem kui mujal ELis.

Kui 2000. aastal oli Eesti inimese eeldatav eluiga sünnimomendil 71,1 aastat, siis 2015. aastal oli see 78 aastat, selgus Euroopa komisjoni terviseprofiili ülevaatest. See tähendab, et eeldatav eluiga sünnimomendil pikenes enam kui seitsme aasta võrra.

Eesti inimeste eeldatava eluea võrdlus. Foto: Kuvatõmmis raportist.

Hoolimata sellest on Eesti inimese eeldatav eluiga umbes 2,5 aastat lühem kui Euroopa Liidu keskmine. Seda eriti Eesti meeste puhul - nende eeldatav eluiga on lausa viis aastat lühem kui ELis keskmiselt. Naistel on see näitaja vaid aasta lühem. 

Eeldatava eluea pikenemine tuleneb peamiselt sellest, et südame-veresoonkonna haiguste põhjustatud enneaegsete surmade arv vähenes märkimisväärselt. Samas nenditakse Eesti terviseprofiili ülevaates, et see arv on endiselt üsnagi suur, olles jätkuvalt esimene surmapõhjus Eestis. Sageduselt teine surmapõhjus on vähk ja kolmandal kohal on surmapõhjusena välispõhjused.

Peamised surmapõhjused on endiselt südamehaigused ja insult, enesetappude ja mürgistuste arv on vähenenud. Foto: Kuvatõmmis terviseprofiilist.

Tervena elatud aastate suurt kadu põhjustavad seljavalu, alkoholi tarbimine ja vaimse tervise probleemid. Hoolimata olukorra paranemisele juhitakse terviseprofiilis jätkuvalt tähelepanu, et Eestis on endiselt kõrge nakatumine HIVi ja tuberkuloosi. Kõrge on ka C-hepatiidi levimus. 

Oma terviseseisundit heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks väiksemaid ELis ning rikaste ja vaeste vaheline lõhe oma tervise hinnangus on suurem kui üheski teises ELi liikmesriigis. 

Eesti elanike suhteliselt kehva terviseseisundit seostatakse terviseprofiilis mitme tervist mõjutava teguriga. Peamine probleem on käitumisega seotud tegurites - alkoholitarbimises, suitsetamises, toitumises ja väheses kehalises aktiivsuses. Suitsetamine ja alkoholitarbimine on kõll vähenenud, kuid Eesti mehed suitsetavad ja tarbivad alkoholi endiselt palju.

Mida lähemal on punkt keskpunktile, seda paremad on riigi tulemused võrreldes teiste ELi liikmesriikidega. Valgel n-ö sihtalal ei ole ükski riik, kuna kõigil riikidel on kõigis valdkondades arenguruumi. Foto: Kuvatõmmis terviseprofiilist.

Täiskasvanute rasvumise levimus suurenes ajavahemikul 2000–2015 peaaegu 40 võrra ning praegu on ligi iga viies täiskasvanud Eesti elanik rasvunud, mis on viie protsendipunkti võrra üle ELi keskmise. 

Riskikäitumine on levinum madalama haridustasemega või sissetulekuga elanikkonnarühmades. Eriti tähelepanuväärsena toob terviseprofiil välja suitsetavate täiskasvanute osakaalu erinevus: madalaima haridustasemega inimeste ses on suitsetajaid kaks korda rohkem kui kõrgeima haridustasemega isikute seas.

Ka rohke alkoholitarbimine on levinum madalaima haridustasemega elanikkonnarühmades, ehkki erinevus ei ole nii suur. Samuti on rasvunute osakaal madalaima haridustasemega inimeste seas peaaegu 30 suurem.