/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/23/7338499t1he958.jpg)
Läti heategevusfondi Ziedot.lv juhi Rūta Dimanta sõnul on lõunanaabrite vähiravi tase niivõrd kehv, et aina enam raske haiguse põdejaid püüab korraliku ravi nimel saada Eesti residentideks.
Lõunanaabrite meedia: Läti vähihaiged püüavad ravi nimel saada Eesti elanikeks (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasaegse vähiravi kättesaadavus on Lätis nii maha jäänud, et viimase kolme aasta jooksul on neljakordistunud heategevusfondi poole pöördujate arv, rääkis Rūta Dimanta Tvnetile.
Läti vähihaiged püüavad saada Eesti residentideks, sest naaberriigis on laiem valik kompenseeritavaid kaasaegseid medikamente. Ka onkoloogid on n-ö tagajalgadel, nähes et patsienti saaks aidata, kuid riik ravi eest ei tasu.
Pärast seda, kui lühikese aja jooksul õnnestus koguda vajalik summa muusiku Valters Fridenbergsi raviks Saksamaal, on sotsiaalmeedias arutletud, miks ei tasu riik vähiravi eest.
Muusiku raviks annetas 800 inimest ligi 20 000 eurot. Inimeste arvates on Läti riigi sajanda sünnipäeva tähistamiseks kulutatud raha n-ö tuulde visatud ja selle summa võiks kulutada vähiravile.
Kui 2015. aastal laekus fondile Ziedot.lv 11 taotlust vähihaigetelt ja abi küsitav summa oli 200 000 eurot, siis 2016. aastal otsis abi juba 27 inimest ning neile annetati 700 000 eurot. Tänavu esimese üheksa kuuga on vähiraviks küsinud abi 46 inimest ning vajalik summa oli 1,3 miljonit eurot.
Dimanta sõnul jääb Läti vähiravi maha naaberriigi omast ning on vähem efektiivne. Vähiravimid muutuvad aina efektiivsemaks, kuid Lätis pole need kättesaadavad.
Läti onkoloogide seltsi hinnangul on Läti vähiravi ajast kümmekond aastat maas ning meedikute sõnul on nad erinevalt muust Euroopast sunnitud kasutama vananenud ravimeid.
«Ei ole vaja kaugele vaadata, Eestis kompenseeritakse märksa laiemat valikut ravimeid,» rääkis Dimanta. Seetõttu on tekkinud uus trend – hakata Eesti residendiks. Naise sõnul ei ole lihtne minna avalikkuse ette ja öelda, et mul on vähk ja aidake, paljud lihtsalt vaikivad.