Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

10 vaktsineerimise kohta käivat müüti, mis põhjustavad enim segadust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
HPV vaktsiin. | FOTO: Charles Rex Arbogast/AP

Vaktsineerimine tekitab inimestes kahtlusi osalt seepärast, et internetis levib selle kohta vastuolulist infot. Teisalt on mitmetel ka kokkupuude mõne tervisehädaga, mille avaldumine on sattunud samasse perioodi vaktsiini saamisega.

Perearst Marje Oona sõnul on vaktsineerimisvastasuse kaks peamist suunda järgmised: vaktsiine hakatakse ekslikult pidama haiguste põhjustajateks või tegeletakse ravitsemise või tervisenõustamisega ning meditsiinile vastandutakse eristumise eesmärgil.

Oona selgitab, et inimesel või tema lapsel võib olla mõni terviseprobleem, mille põhjuseks peetakse vaktsiini, kuigi põhjuslikku seost sel ei ole. «Vaktsineerimisel on üks suur «viga» – see ei hoia ära kõiki maailma haigusi, vaid ainult kindlaid nakkushaigusi,» rääkis ta. Arst lisas, et eriti kui tervishoiusüsteemis ollakse mingil põhjusel pettunud muu haiguse või arenguhäire tekke tõttu, võib vaktsineerimiste süüdistamine tunduda sobiv.

«Vaktsineerimisel on üks suur «viga» – see ei hoia ära kõiki maailma haigusi, vaid ainult kindlaid nakkushaigusi,» rääkis ta.

Teine vaktsineerimisvastasuse võimalik põhjus tuleneb Oona sõnul elukutsest. Ta seletab, et kui inimene tegeleb ravitsemise või tervisenõustamisega, on see tema sissetulekuallikas ja eneseteostuse viis. «Et paremini eristuda, vastandutakse meditsiinile, sealhulgas vaktsineerimisele,» ütles Oona. Tema hinnangul võivad need kaks varianti ka koos esineda.

Dr Marje Oona. | FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Arst nentis, et rohkem on inimesi, kellel internetis leviva info alusel on tekkinud kõhklused, kuid kes pole otseselt vaktsineerimisvastased. «Kindlasti oleks vaja rohkem panustada teaduspõhise info levikule, ainult perearstikeskuste töötajate õlgadele ei peaks seda jätma,» ütles ta ning lisas, et just veebis võiks olla rohkem üldsusele hästi arsusaadavat, sisukat ja tõenduspõhist infot.

Terviseamet ja ajakiri Imeline Teadus avaldavad peamised müüdid seoses vaktsineerimisega, mis ei vasta tõele.

1. müüt: Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida

Kuna vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitaja või selle osakesi, siis ei saa vaktsiin põhjustada haigestumist. Seetõttu on vaktsineerimine organismile kindlasti vähem koormav ja ohutum viis immuunsuse saavutamiseks kui nakkushaiguse läbipõdemine. Ei saa ette ennustada, kui raskelt keegi haigust põeb ja millised võivad olla selle tagajärjed. Nakkushaigust põdev inimene levitab haigusetekitajaid teistele, kel võib haigus kulgeda raskelt ja lõppeda kurvalt. Vaktsineeritud inimene ei haigestu ega levita seetõttu nakkust.

2. müüt: Pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei esine

Nakkushaigused ei tunne riigipiire. Tänases globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul haigustekitajate levik suvalisest maailma paigast teise. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata.

3. müüt: Vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise

Vaktsineerimine on alati vajalik, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Üldjuhul on vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed kerged ja kiiresti mööduvad. Kõige tavalisem kõrvaltoime on süstikoha punetus, valulikkus ning kerge palavik. Raskemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse põhjustatud tervisehädadega, kuna need on sootuks raskemad.

4. müüt: Vaktsiinide kõrvaltoimeid üritatakse varjata

Teadaolevad vaktsineerimisega kaasneda võivad kõrvaltoimed on kirjeldatud ravimi infolehes, mis on kõigile kättesaadav ja millega on patsiendil kasulik tutvuda. Alati saab küsida täpsemalt perearstilt või -õelt. Vaktsineerimisjärgse tervisehäda tekkimisel tuleks sellest teavitada arsti või õde, sest ainult nii saab kõrvaltoime registreeritud. Siis edastatakse kõrvaltoime teatis ravimiametile ja vajadusel müügiloa hoidjale. Ravimiamet analüüsib teatisi ja edastab need üle-euroopalisse andmebaasi ning maailma terviseorganisatsioonile (WHO), kus koguneva info alusel saab teha järeldusi ravimite toime ja võimalike ohtude kohta. Ravimiamet avalikustab iga-aastaselt oma kodulehel ülevaate laekunud ravimite kõrvaltoimete, sealhulgas vaktsiinide kohta.

5. müüt: Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid

Vaktsiinid sisaldavad peale haigustekitaja osakeste ka üliväikestes kogustes abiaineid. Abiainete täielik loetelu on kirjas ravimi infolehes. Abiained lisatakse selleks, et tagada vaktsiinide tõhusus ja ohutus. Kõik vaktsiinid läbivad enne müügiloa saamist põhjaliku kontrolli, sealhulgas inimuuringud. Ravimite ohutust jälgitakse rutiinselt ka pärast selle turule tulekut. Ükski Euroopa või Eesti ravimiameti müügiloaga vaktsiin ei sisalda inimorganismile ohtlikus koguses abiaineid ega muid ühendeid.

6. müüt: Vaktsiinid on mürgised ja sisaldavad elavhõbedat

Elavhõbedat kui sellist ei sisalda ükski vaktsiin. Küll lisati varem ja veel praegugi üksikutesse mitmedoosilistesse viaalidesse pakendatud vaktsiinidele nende säilivuse tagamiseks elavhõbeda ühendit - etüülelavhõbedat (tiomersaali). Aine keemilistelt omadustelt ning toimest organismile on siin väga suur erinevus. Uuringud on näidanud, et etüülelavhõbe väljutatakse organismist soolestiku kaudu ja oluliselt kiiremini kui sellest erinev metüül-elavhõbe, mis satub inimese organismi näiteks toiduga. Kuna etüül-elavhõbedat on üritatud seostada kõrvaltoimete põhjustamisega, on mitmedoosilistesse viaalidesse pakendatud vaktsiinides lubatud etüülelavhõbeda kogust korduvalt vähendatud. Hirmude välistamiseks on tootjad hakanud üha enam vaktsiine pakendama steriilsetesse ühedoosilistesse viaalidesse, millele säilitusaineid ei lisata.

7. müüt: Vaktsineerimine tekitab raskeid haigusi

Vaktsineerimist on üritatud seostada mitmete haiguste ning tervisehädadega. Korduvad tõenduspõhisele meditsiinile toetuvad teadusuuringud ei ole näidanud vaktsineerimise põhjuslikku seost püsiva ajukahjustuse, autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, diabeedi, imikute äkksurma, astma jt haigustega.

8. müüt: Vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet

Raseduse ajal toimuvad ümberkorraldused naise immuunsüsteemis, mis on vajalikud loote kaitseks. Samal ajal on rasedad ja sünnitusjärgses perioodis olevad naised ühtlasi vastuvõtlikumad nakkushaigustele. Seetõttu on raseduse ajal elusvaktsiinide manustamine vastunäidustatud. Küll aga võib raseduse ajal manustada inaktiveeritud vaktsiine, mis ei kujuta rasedale ega lootele ohtu. Vaktsineeritud naiselt kanduvad kaitsekehad üle ka lootele, mis kaitsevad vastsündinut elu esimeste kuude jooksul.

9. müüt: Vaktsiinid on suur rahaallikas

Vaktsiinide, nagu kõikide ravimite, tootmine on äriline tegevus. Haiguste ennetamine on alati odavam kui ravimine. Seetõttu oleks üksnes majanduslikust seisukohast lähtudes ravimitööstusel kasulikum vaktsiine mitte toota. Maailmas puuduvad seni tõhusad ja ohutud vaktsiinid mitmete raskete nakkushaiguste vastu nagu HIV, malaaria jm. Nende loomisel oleks võimalik riikidel seniste ravikulude pealt säästa miljardeid ja vältida suurt sotsiaalmajanduslikku kahju. Seetõttu rahastavad mitmed riigid, rahvusvahelised fondid ja organisatsioonid uute vaktsiinide väljatöötamist oma vahenditest.

10. müüt: Munaallergikuid ei tohi vaktsineerida

Paljud levinud vaktsiinid nagu näiteks MMR-i vaktsiin on valmistatud muna baasil ja sisaldavad mikroskoopilisi munaosakesi. Siiski on risk allergiliseks reaktsiooniks vaid teoreetiline, sest munavalgu hulk on üliväike. Enamikul juhtudel peab laps jääma 30 minutiks arsti järelvalve alla. Eluohtlikud reaktsioonid vaktsiinidele esinevad vaid 1,2 korral miljonist ja enamast patsientidel, kes ei ole muna vastu allergilised.

Tagasi üles