/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/23/7338741t1hd599.jpg)
Ida-Tallinna Keskhaiglas avati südame virvendusarütmia nõustamiskabinet, kus hakatakse süstemaatiliselt tegelema patsientide nõustamise ja raviga.
Südame virvendusarütmia kabinet – esimene pääsuke Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südame virvendusarütmia on enimesinev südamerütmihäire, mida esineb ligi kolmel protsendil ühiskonnast. Haigekassa andmetel esineb virvendusarütmiat Eestis ligi 34 000 patsiendil. Kuigi haigus tabab igas vanuses inimesi, suureneb risk just vanuse tõusuga – ligi 70 protsenti patsientidest on 65-85-aastased.
ITK südamekeskuse juhataja ja kardioloog dr Tiina Uuetoa sõnul on virvendusarütmia iseenesest harva eluohtlik, kuid ohtlik on selle rütmihäirega kaasnev trombirisk.
«Kõige ohtlikum virvendusarütmia tüsistus on trombi alusel kujunev insult. Virvendusarütmia tõstab insuldiriski ligi viiekordselt ning umbes kolmandikul haiguse põdejatest tekib insult, mis põhjustab invaliidistumist ja surma,» rääkis ta.
Eile ITK südamekeskuses avatud nõustamiskabinetis hakatakse aga tegelema individuaalselt just virvendusarütmiaga patsientidega. Kardioloog kirjeldas, et plaan on esmalt alustada nõustamist ja ravi patsientidega, kellel rütmihäire on avastatud esmakordselt elus.
«Seega ootame esimestel töökuudel, et enamiku nendest patsientidest suunab erakorralise meditsiini keskus. Kabinetis uuritakse patsienti põhjalikult, nõustatakse ja määratakse vajalik ravi,» lisas ta.
Kabinetis tegelevad nõustamisega neli iseseisvat südameõde. Ravikorralduslike otsuste eest vastutavad sisearstid ja kardioloogid. Spetsiaalse kabineti avamise eesmärgiks on muuta senist virvendusarütmia patsientide käsitluse praktikat, kaasates neid algusest peale aktiivselt ravisse.
«Tuleb üles leida ja ravida virvendusarütmia aluseks olevad haigused ning seda soodustavad haigused (näiteks kõrgvererõhutõbi), korraldada uuringud ja raviplaan. Läbi patsientide teadlikkuse tõstmise suudame parandada ka nende elukvaliteeti ja haiguse prognoosi,» sõnas dr Uuetoa.
Arsti sõnul aitab nõustamiskabineti avamine tekitada multidistsiplinaarse koostöö erinevate erialade ja keskuste vahel. Ta lisab, et kuivõrd patsiente on palju, siis Ida-Tallinna Keskhaigla kabinet võiks olla esimene pääsuke ning kaugemaks eesmärgiks võiks olla virvendusarütmia kabinettide võrgustiku loomine üle Eesti.