Pahatihti ei oska inimene endal rauavaegust kahtlustadagi, kuna sellele olukorrale iseloomulikud tunnused on üsna üldised.
Rauapuuduse sümptomid, mis jäävad sageli tähelepanuta
Enim rauapuudusega seostatud sümptom on väsimus, kirjutab Reader’s Digest. Seda seepärast, et rauapuuduse ja ka aneemia korral läbib inimese organismi vähem hapnikku. See tähendab, et rauavaegusaneemia ehk kehvveresuse puhul on inimesel vähem punavererakke, mis kehas hapnikku ringi transpordiks.
Hapnikudefitsiidist annavadki märku väsimus ja peavalud. Rauavaeguse puhul esinevad sageli ka järgnevad sümptomid.
Rahutute jalgade sündroom. Selle puhul tekib enamasti jalgades kipitav ebamugavustunne, mille puhul on inimesel vastupandamatu tung selle leevendamiseks ennast liigutada. Paraku ei ole seda kihelust võimalik liigutamise ja sügamisega leevendada. See sündroom on üks kummalisemaid rauapuudusele viitavaid sümptomeid.
Külmad käed-jalad. Kui kurdad pidevalt külmade käte-jalgade üle, mis ei taha kuidagi üles soojeneda, annab see samuti märku, et verega ei pruugi kõik korras olla ja peaksid vereanalüüsi tegema.
Pearinglus. See sümptom koos valuga rinnus on keha märguanne sellest, et peaksid pikali heitma, kuna hapniku juurdepääs ajusse ja südamesse on häiritud.
Muutused südame töös. Kuna rauapuudus mõjutab punaste vereliblede arvu, võib nende nappus raskendada ka südame tööd. Senisest sagedamini võib esineda südamekloppimist, valusid rinnus ning need võivad lõpuks viia ka raskemate südamehaigusteni.
Veidrad isud. Rauapuuduse tagajärjel võib tekkida tahtmine asjade järgi, mis söögiks tegelikult ei kõlbagi, näiteks savi, muld ja jää.
Peavalud. Regulaarsetel peavaludel on küll mitmeid põhjuseid, ent üks neist on ka rauapuudus ja kehvveresus. Ka siin peitub põhjus selles, et vererakkudel on raske aju hapnikuga varustada.
Hematoloog Hele Everaus kirjutab Kliinik.ee portaalis lisaks, et haige kaebused sõltuvad veremahu muutusest, hemoglobiini hapnikukandlusvõime vähenemisest, aneemia kujunemise kiirusest, südame ja veresoonkonna kohastumisvõimest. Lisaks nimetatud sümptomitele võib inimese nahk minna kahvatukollaseks, juuksed hapraks ja isegi enneaegu halliks.
Närvisüsteemiga on seotud veel mäluhäired, erutuvus, nõrkus, vääraistingud. Seedetrakti puudutavateks nähtudeks on isutus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine, kõhukinnisus või -lahtisus, keelepõletik, suu limaskesta haavandid, neelamishäired.
Veel fakte:
- Arvatakse, et aneemiat esineb maailmas rohkem kui 1,3 miljardil inimesel.
- Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse.
- Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130–170 g/l ja naistel 120–150 g/l.
Allikas: Kliinik.ee