Põhjused, miks tabab vahel mittesuitsetajaid kopsuvähk

Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen. Illustratsioon: Franck Camhi / PantherMedia / Scanpix

Oma arengu algfaasis ei põhjusta salakaval kopsuvähk mingeid vaevusi ja sellepärast avastatakse kopsuvähk tihtipeale alles siis kui kasvaja on juba suur, hakanud põhjustama vaevusi ning on jõudnud teistesse organitesse levida.

Igal aastal haigestub Eestis kopsuvähki 700 inimest – 560 meest ja 140 naist. Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine: 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka passiivne suitsetamine ehk suitsetajaga ühes ruumis viibimine, keskkond ja pärilikkus. 

Peale suitsetamise on riskifaktoriteks tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained. Linnades ja tööstuspiirkondades esineb õhu saastatuse tõttu kopsuvähki sagedamini kui maapiirkondades. Töökeskkonnas on olulisteks riskiteguriteks mineraalkiud (asbest), ioniseeriv kiirgus (uraanikaevandustes vabanev radoon), arseeni-, kroomi- ja nikliühendid, klooretüüleeter, vinüülkloriid ja mõned teised ained. 

Radoon

Kopsuvähi üheks tekitajaks mittesuitsetajail võib olla radoon. See on värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu ka hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni.

Asbest

Kopsuvähki põhjustavaks loetakse ka kokkupuutumist asbestiga, mida 50–60 aastat tagasi kasutati laialdaselt ehituses. Asbestil on üliväikesed teravad kiud, mis sisse hingates kahjustavad kopse. Tänapäeval kasutatakse asbesti tunduvalt vähem, kuna kasutusel on uued, kahjutumad materjalid.

Pärilikkus ja teadmata põhjused

Kopsuvähi teket seostatakse ka mõnede onkogeenidega ehk vähigeenidega ja muteerunud kasvajavastaste geenidega. Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi. Nagu üldse vähi tekkest, ei tea me ka kopsuvähi tekkest veel kõike. 10 protsenti haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega.

Kuidas ennetada?

Kõige olulisem kopsuvähi ennetamisel on siiski mitte suitsetada ja mittesuitsetajana vältida viibimist tubakasuitsust saastatud ruumis. Radooniohtlikes kohtades on mõttekas määrata radooni sisaldus eluruumides, ja kui see on lubatust kõrgem, võtta tarvitusele vastavad ehituslikud meetmed. Inimesed, kes tööülesannete tõttu puutuvad kokku asbestiga, peavad kandma kaitsemaski. 

Vähiriski vähendamisel on määrav tähtsus elustiilil. Tõrv on see komponent tubakasuitsus, mida otseselt seostatakse vähi tekkega, tõrva koostisosad on ka krooniliste kopsuhaiguste põhjustajad. Mida kauem inimene suitsetab, seda suurem on risk haigestuda. Kui suitsetamine maha jätta, hakkab risk vähenema. Ka suitsuses ruumis viibimine suurendab riski.

Toit olgu täisväärtuslik ja mitmekesine. Rohkesti puu- ja juurvilju, mis sisaldavad antioksüdante – ühendeid, mis kaitsevad inimorganismi hapniku kahjulike vabade radikaalide eest. Antioksüdantidena on tuntud vitamiinid A, C ja E ning mikroelement seleen. Kasulikud on täisteraleivad, pudrud, riis, pasta; oad, herned ja läätsed. Lihatoitudest eelistada kana- ja kalaroogi, piirata rasva kogust toidus. Võimalikult vähe tarvitada soolatud, marineeritud ja suitsutatud toiduaineid, alkoholi tarbida mõõdutundega, kui üldse.

Kehalist koormust tuleb organismile anda igas elueas, valides eale ja organismi seisundile sobiva mooduse. Et hoida end füüsiliselt heas vormis, on soovitatav harjutada regulaarselt vähemalt kolm korda nädalas minimaalselt 30–60 minutit.

Kopsuvähi sümptomid

Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on: 

• pikaleveniv köha,
• valud rindkeres,
• veriköha,
• hingeldus,  
• korduvad kopsupõletikud

Muud võimalikud haigusnähud on: 

• väsimus,
• söögiisu puudumine,
• seletamatu kaalulangus,
• häälekähedus

Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist  suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks.

Allikas: Eesti Vähiliit