/nginx/o/2011/05/10/575925t1hef2b.jpg)
Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar kinnitab, et kuigi alati on vaktsineerimise pooldajaid ja vastaseid, on ka meie inimesed jõudmas arusaamisele, et neid kliinilisi uuringuid ei saa paraku kellegi muu, kui laste peal teha.
Lutsari sõnul sõltub paljugi ühiskonna üldisest suhtumisest vaktsineerimisse: «Kindlasti ükski lapsevanem ei taha, et tema lapsed või teiste lapsed saaksid vaktsiine, mida ei ole mitte kunagi ega kellelgi enne uuritud. See on paratamatus, et neid vaktsiiniuuringuid ei saa ei hiirtel, rottidel ega ka täiskasvanutel teha.» Lastel läbiviidavate kliiniliste uuringute nõuetest rääkides nentis professor, et võrreldes täiskasvanute uuringutega suuremaid erinevusi pole, vahendas meditsiiniportaal Med24.
«Laste uuringud peavad vastama nendele nõuetele, millele täiskasvanute omadki. Kehtivad samad hea kliinilise tava reeglid,» selgitas Lutsar
Väike erinevus on professori kinnitusel siiski lastel kasutatavate vaktsiinide uuringute osas: «Kui muude ravimite korral on nii, et enne tehakse uuringud täiskasvanutel ja pärast seda lastel, siis lastel kasutatavate vaktsiinide korral sageli täiskasvanute uuringuid teha ei saagi, kuna lastel kasutatavaid vaktsiine ei saa täiskasvanutel kasutada – laste vaktsii¬nides on antigeenide hulk sageli oluliselt suurem kui täiskasvanutele tarvis.»
«Lisaks annavad need vaktsiinid täiskasvanutel hoopis erineva taluvuse ja efektiivsuse. Seega nõuet, et need vaktsiinid peaksid olema enne täiskasvanutel testitud, ei ole. Seda muidugi juhul, kui ei ole tegemist vaktsiinidega nagu gripivaktsiin, mida kasutatakse kõigis vanustes - siis reeglina nõutakse, et täiskasvanutel oleks vaktsiini enne uuritud,» lisas ta.