Koljuluumurruga kuuekuune beebi saadeti EMOst koju

Foto on illustratiivne. Foto: Panther Media / Scanpix / Ingram Vitantonio Cicorella

Raplamaa haigla EMOst saadeti ilma röntgenuuringuteta koju tagasi voodilt maha kukkunud kuuekuune beebi. Haigla sõnul röntgenpilti ei tehtud, kuna puudusid ajutraumale või muu piirkonna traumale viitavad tunnused ja lapse üldseisund oli hea.

Kätlin pöördus enda sõnul teisipäeval, 7. novembril Raplamaa haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kuna tema kuuekuune beebi kukkus voodist maha. Kui õnnetus juhtus, oli ema lapsega samas toas. «Keerasin hetkeks vaid selja, et võtta lapsele riided, kui ta juba kukkuski. Selliseid asju ei oska keegi ette näha,» rääkis ta. 

Mis oleks saanud?

Ema pöördus haiglasse suure murega, kuna laps nuttis pärast kukkumist väga kõvasti, rahunes raskelt ja tema nutt oli ema hinnangul hoopis teistsugune kui tavaliselt.

«Seal kuulati meid ära ning saadeti ukse taha ootama,» kirjaldas Kätlin olukorda. Tema sõnul tuli mõne aja pärast pere juurde EMO valvearst Esta Mällo. Temalt uuris Kätlin, mida nad ootavad ja kas lapsele siis midagi ei tehtagi.

Selle peale olevat Mällo emalt küsinud, mida ta siis tahab, et lapsega tehtaks. Röntgenpilti, vastas Kätlin. Pärast seda olevat Mällo ema sõnul küsinud: «Pilti? Millest? Koljuluudest? Oleks tal koljuluu katki, siis seda oleks ka ilma röntgenita näha! Ning nii väikestele ei tehtagi üldse röntgenit!» Kätlini sõnade kohaselt naeris valvearst pärast seda väga kõvasti ja ülbelt üle ootesaali.

Pere saadeti lapsega EMOst koju. «Järgmine päev oli ikka mure suur ning otsustasime mehega ka Tallinnasse last näitama minna. Ilma pikema jututa saadeti meid kohe röntgenisse ning seal selgus, et lapsel on koljuluumurd,» rääkis pisibeebi ema. Tallinna lastehaiglas jäeti laps jälgimisele ja tehti ka aju ultraheli uuring.

«Mis oleks võinud olla kui me poleks Tallinna läinud. Kuidas Rapla arstid ei tea, et ka kuuekuustele tehakse röntgenit? Minu murele seal naerdi ülbelt lihtsalt näkku,» rääkis Kätlin.

Haigla ei näinud vajadust

Raplamaa haigla juhataja Kaire Aadamsoo väitel pöördus ema lapsega haiglasse esmaspäeval, 6. novembril. Ema sõnul pöördusid nad Raplamaa haigla EMOsse teisipäeval. 

Lapse esmase ülevaatuse viis läbi valvearst Mällo. Raplamaa haigla juhataja sõnul oli laps ema ütluste kohaselt kella 10.00 paiku kukkunud 45 sentimeetri kõrguselt, ema kukkumist pealt ei näinud.

Mällo tuvastas, et laps on aktiivne, naerab, väliseid trauma tunnuseid ei ole, lõge tasapinnas. Ta kutsus täiendavalt last konsulteerima haigla ülemarsti, lastearst Aili Laasneri. «Ajal, mil laps viibis erakorralise meditsiini osakonnas, polnud tema seisundis midagi erilist, laps muutus aktiivsemaks. Väliseid kukkumise jälgi polnud,» kirjeldas Aadamsoo olukorda.

Tema sõnul andsid arstid emale soovituse last jälgida ja vajadusel kohe uuesti arsti poole pöörduda.

Lapse ema sõnul sai ta küll soovituse murega uuesti pöörduda, kuid laps oli tema hinnangul juba EMOst lahkudes uimane ega maganud. Emale tundus, et beebil on midagi viga ja teda vaevab midagi. Selle peale olevat lastearst öelnud, et lapsel ei ole praegu midagi viga.

«Arvestades, et lapse kukkumist ema ei näinud ja lapse kehal märke ei olnud, mis viitaks konkreetsele piirkonnale, mida röntgenis uurida, siis puudus vajadus tervest imiku koljust röntgenpildi tegemiseks,» ütles Raplamaa haigla juhataja.

Aadamsoo sõnul hindasid arstid lapse seisundi stabiilseks. Laps ei vajanud aktiivravi ja emale anti konkreetsed juhtnöörid lapse jälgimiseks. Ta lisas, et nende juhtnööride seas öeldi emale, et kui ta leiab, et lapse seisund pärast erakorralise meditsiini osakonnast lahkumist muutub, tuleb kindlasti kohe samal päeval pöörduda Tallinna lastehaiglasse. «Röntgenpilti ei tehtud, kuna puudusid ajutraumale või muu piirkonna traumale viitavad tunnused, lapse üldseisund oli hea,» selgitas Aadamsoo haigla otsust.

Raplamaa haigla juhataja ütles, et röntgenpildi tegemise vajadus ei sõltu lapse vanusest ja tema sõnul selgitati seda ka emale.

Lastehaiglas jäeti jälgimisele

Aadamsoo sõnul tehti beebile lastehaiglasse pöördudes röntgen ja aju ultraheli, uuringul midagi haiguslikku ei sedastatud. See tähendab, et ei leitud midagi haiguslikku, mida ravida. «Koljuluumurdu kipsi ei panda,» selgitas ta.

Laps jäeti ööseks jälgimisele. «Laps ravi ei saanud, lubati koju ja tagasi ei kutsutud. Anti kaasa soovitus, et laps enam ei kukuks,» rääkis Raplamaa haigla juhataja.

Tema sõnul tundis ka Raplamaa haigla ülemarst Laasner muret lapse edasise käekäigu üle ja  suhtles eelmisel nädalal nii Tallinna lastehaiglaga kui ka lapse emaga telefoni teel. Lapse ema sõnul helistas ta ise Raplamaa haiglasse.

Aadamsoo sõnul ei maininud lapse ema Laasnerile pretensioone valvearst Mällo käitumise kohta, aga ütles, et tegemist oli lapse teise kukkumisega. «Jäi küll ebaselgeks, et kas see oli teine kukkumine peale esmaspäevast meie haigla külastust või üldse elu jooksul. Objektiivne tõde aga on, et kaebuses esitatud ajalised faktid ei ole õiged, lastehaiglasse ei pöördutud mitte järgmisel päeval peale Rapla külastust, vaid alles kaks päeva hiljem, seega pole ka teada, mis vahepeal juhtus ja kas laps kukkus uuesti,» lausus Raplamaa haigla juhataja.

Beebi ema Kätlini ütles, et varasem kukkumine ei juhtunud pärast Raplamaa haigla EMOs käimist ning ta lisas veel kord, et EMO-s käidi teisipäeval, mitte esmaspäeval.

Sõna sõna vastu

Raplamaa haigla juhataja sõnul ülemarst Laasneri juuresolekul Mällo ebaviisakalt ei käitunud ja Mällo eitab ebaviisakat käitumist. «Siin on siis sõna sõna vastu olukord ja peame siis ehk õiguse andma lapse emale, kes tundis, et temaga käituti ebaviisakalt, kuigi arst seda eitab,» ütles Aadamsoo.

«Loomulikult on äärmiselt kahetsusväärne, et ema tunneb, et Raplamaa haigla arst on tema suhtes ebaviisakalt käitunud, oleme selle haigusjuhu oma maja arstidega põhjalikult läbi arutanud ja juhtinud kolleegide tähelepanu, et kogu meditsiinipersonal peab alati käituma lugupidavalt ja professionaalselt meie patsientide ja nende omaste suhtes,» rääkis Raplamaa haigla juhataja.

Ta lisas, et haigla loodab, et kuuekuune laps edaspidi voodilt ei kuku. «Sellises vanuses, ise veel mitte kõndiv laps, saab voodilt kukkuda ainult ebaturvalistesse tingimustesse jätmisel. Kahjuks on Eestis laste kodused traumad tõsine laste vigastuste põhjus,» lausus Aadamsoo.

Kätlini sõnul öeldi neile lastehaiglast välja saades, et laps peaks olema neli nädalalt rahulikul režiimil, selle ajaga pidavat murd kokku kasvama.

Tallinna lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier ütles, et ei sekku haigla vaidlusesse. Lastehaigla keeldus haiguslugu kommenteerimast.

Väikelapse kukkumine

Kukkumine mähkimislaualt, voodist või diivanilt ei ole imikueas just haruldane. Kuna beebide kolju on elastne, on sellised kukkumised tavaliselt ohutud. Vahetevahel võib aga tekkida koljuluumurd või koljusisene verevalandus.

Mida teha, kui väikelaps kukkus?

• Kui laps on kukkumise järgselt täiesti vaikne või nutab nõrgalt ja kiljuvalt; oksendab või jääb ootamatult uniseks või magama, tuleks kahtlustada ajupõrutust või koljuluumurdu. Sel juhul viige oma laps läbivaatuseks haiglasse!

• Iga kukkumise järel peaks laps rahulikult lamama, kuni on selge, et vigastusi ei ole.

Allikas: lastearst Anne Ormisson, juhendis vanematele «Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla»