Kuigi regionaalhaigla rinnakabinetis on viie aastaga aidatud 15 000 inimest, teeb radioloog Mare Meldrele endiselt muret, et paljudel avastatakse vähk liiga hilja ning ka naised ise on oma tervisele käega löönud.
Radioloog Mare Meldre: mõni rinnavähi patsient ajab küll ahastuse peale
Rinnakabineti radioloog Mare Meldre selgitas PERHi ajakirjas, et lisaks nõustamisele on suur osa nende tööst suunatud vähijuhtumite avastamisele võimalikult varases, esimeses ja teises staadiumis, mil neid on võimalik tulemuslikult ravida.
«Mulle teeb rõõmu, et naiste teadlikkus rinnakabineti tegutsemise viie aasta jooksul on tõusnud, eriti nooremate naiste seas. Nüüd osatakse rinnakabinetti tulla ka siis, kui otseselt kaebusi pole, kuid perekondlik soodumus vähki haigestuda on täiesti olemas,» rääkis ta.
Rinnavähk on naistel pahaloomulistest kasvajatest üks kõige sagedasemaid ja sõeluuringu eagrupp on Eestis kahjuks väga kitsas: 50–62 eluaastat. Meldre tõdes, et naistele on meedias küll pidevalt räägitud, et oma rindu tuleb ise kodus regulaarselt katsuda, kuid eneseuuring pole eriti efektiivne, eriti noorematel naistel, kellel on rinnakude tihke ja ebaühtlase struktuuriga.
«Alla kahesentimeetrist tükki on rinda katsudes raske avastada isegi naistearstil. Ainus efektiivne meetod on radioloogiline uuring,» lisas arst.
Ilusad, hoolitsetud naised varastes neljakümnendates... ja avastame laguneva neljandas staadiumis vähi. Rindkere on neil naistel olnud hoolikalt sidemetesse mässitud - laguneva tuumori lõhn on üsna ebameeldiv... Siis tuleb küll ahastus peale – kuidas saab niimoodi oma tervisele käega lüüa?
Kõige levinumad probleemid, millega naised tema sõnul kabinetti pöörduvad, on rinnas olev tükk, tihti ka rindade valulikkus, eritis rinnanibudest jm. Kabinetti tulevad aga ka noored, kes pole veel sõeluuringu eas, kuid soovivad oma rindade tervist regulaarselt jälgida.
«Samas on meid leidnud ka sõeluuringu eagrupist vanuse tõttu välja jäänud prouad, kes saavad niimoodi kõige lihtsamalt ära teha regulaarse rindade kontrolli,» lisas dr Meldre.
Üks naiste sagedasemaid murekohti on näiteks see, et rinnad pole alati pehmed ja ühtlase konsistentsiga, mis tekitab ärevust. Küsitakse, milline võiks olla see n-ö. ise välja katsutud leid, millega arsti poole pöörduda. Samuti tahavad patsiendid teada, miks rindade struktuur tsükli jooksul muutub või miks on tsükli lõpupoole sagedamini tunda rinnas tükikesi.
«Väga palju sõltub menstruaaltsüklist. Normaalne sõlmelisus on tingitud hormonaalsetest muutustest. Kui tihendid tsükli alguses kaovad, pole põhjust muret tunda. Kui aga leid jääb püsima, võiks arstiga nõu pidada küll. Kindlasti väärivad tähelepanu sellised tükid, mis aja jooksul muutuvad või need, mille kohal on nahk sisse tõmbunud või punetab,» kirjeldas arst.
Tema seni noorim patsient, kel avastati rinnast pahaloomuline kasvaja, on olnud 17-aastane. Sellises vanuses olevat see üliharuldane, kuid näitab ilmekalt rinnakabineti vajalikkust. Paraku võib rinnavähki haigestuda igas vanuses. Meldre räägib, et vähki on diagnoositud ka 21–22-aastastel, samuti imetavatel emadel. Kõige eakam proua on olnud 96-aastane.
«Ta käis meil küll juba paari aasta eest, kuid püsib mul senini meeles. Nii terviseteadlik, sirge seljaga, kenasti riides. Tuli täiesti üksinda, rääkis, et selg tuleb sirge ja pea püsti hoida ning ise endast hoolida, regulaarselt oma tervist kontrollida. Oleks kõik patsiendid temasugused!» nentis dr Meldre.
Ka satub rinnakabinetti aastas paar-kolm sellist patsienti, kelle pärast võib arstil mõneks päevaks tekkida lausa masendus. «Ilusad, hoolitsetud naised varastes neljakümnendates... ja avastame laguneva neljandas staadiumis vähi. Rindkere on neil naistel olnud hoolikalt sidemetesse mässitud – laguneva tuumori lõhn on üsna ebameeldiv... Siis tuleb küll ahastus peale – kuidas saab niimoodi oma tervisele käega lüüa? Leppida laguneva auguga oma kehas? Patsiendiga rääkides tuleb enamasti välja, et haigust häbenetakse. Kuidas see küll tänapäeval veel võimalik on?» ei suuda arst vahel nähtut uskuda.
Kolle rinnas hakkab tema sõnul inimesele vaevusi põhjustama alles siis, kui see kasvab sisse ümbritsevatesse struktuuridesse – rindkereseina, närvidesse vms – või hakkab lagunema. Kaebused on reeglina seotud vähi kaugelelevikuga, enamasti luudesse ja lülisambasse, kopsukelmesse. Selline patsient võib näiteks seljavalu või hingamisraskustega sattuda hoopis EMOsse.
«Meie inimesed on paraku liiga tagasihoidlikud, eriti maapiirkondades, kus perearst võib olla kümnete kilomeetrite kaugusel, ja pöörduda tema poole alles siis, kui tervis juba tõsiselt tunda annab,» tõdes radioloog.
Dr Meldre avaldab lootust, et naiste mõtteviis muutuks ja nad peaksid enesestmõistetavaks, et oma tervist tuleb kord aastas põhjalikult kontrollida ja vähemalt kord kahe aasta jooksul minna mammograafilisele uuringule.
«Ka siis, kui nad on jäänud pensionile ja riik enam uuringule ei kutsu. Sest vähk, eriti rinnavähk on äärmiselt salakaval haigus ja selle eest pole sajaprotsendiliselt kaitstud mitte keegi,» rõhutas ta.
Loe artiklit täismahus regionaalhaigla ajakirjast.