Depressioon võib suurendada inimese analüüsivõimet

Depressioon võib ergutada analüütilist mõtlemismalli. Foto: SCANPIX

Depressioonihaiged suudavad langetada häid valikuid, kui korraga tuleb kaaluda mitme eri võimaluse vahel, näitab värske depressiooniga haiglaravil viibivate patsientide peal tehtud uuring.

Šveitsi Baseli ülikooli psühholoogi Bettina von Helverseni sõnul võib depressioon ergutada analüütilist mõtlemismalli, mis aitab järjestusülesandeid lahendada. Sellest võib näiteks abi olla otsustamisel, millal lõpetada maja ostusoovi korral otsingud ning langetada ostuotsus, või millal on õige aeg jätta kättesaamatu mängimine ja kosjad vastu võtta, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Von Helverseni juhitud teadlased kirjutavad ajakirjas Journal of Abnormal Psychology, et depressiooni põdevad inimesed võtavad omaks pessimistliku eluvaate, millega käib koos olemasolevate valikuvõimaluste põhjalik analüüsimine. Tema sõnul võib depressioon parendada otsustamist järjestuse osas, mis sisaldab kõrgete panustega valikuid.

See on esimene uuring, mis demonstreerib kliinilist depressiooni põdevatel patsientidel teatavat mõtlemiseelist. Erinevalt varasematest depressioonihaigete uuringutest kasutasid teadlased seekord realistlike sotsiaalsete valikute täpsuse hindamiseks kvantitatiivset mõõdet, märkis Virginia ülikooli psühholoog Paul Andrews.

Ta oletab, et depressioon on välja arenenud emotsionaalne vastus, mis ärgitab inimesi ennast isoleerima ja otsusekindlalt valulikke isiklikke probleeme lahendama. Depressiivne tunnetus on keerulisem, kui haiglas praktiseerivad arstid siiani on eeldanud, märgib ta.

Viimase 20 aasta jooksul on psühholoogid, nagu näiteks Paula Hertel USA Trinity ülikoolist, avastanud, et kodusel ravil depressioonihaiged lahendavad põhjalikku analüüsi ning teisalt kiireid ja spontaanseid vastuseid nõudvaid ülesandeid depressiooni mittepõdejatega võrdselt või isegi paremini.

Stanfordi ülikooli psühholoogi Ian Gotlibi sõnul leiavad vastanduvad uuringud samas, et depressioon ja sellega kaasnev mõtiskelu häirib keskendumist ja mõtlemisvõimet.
Gotlib väidab, et tõsist depressiooni põdedes liiguvad ja reageerivad inimesed aeglaselt. See võis olla depressioonihaigete värskes uuringus valikute tegemisel täheldatud viivitamise põhjuseks ning näidata neid eksitavalt analüütiliste ja kannatlikena.

Von Helversen vastab sellele omakorda väitega, et liigne viivitamine otsuse tegemisel suunab valesid valikuid tegema sama palju kui liigne kiirustamine, kuid depressioonihaiged teevad valiku tavaliselt just piisava järelemõtlemisajaga.

Tema uuringus üritasid vabatahtlikud katsealused valida arvuti poolt järjestatud 40 töökoha taotleja seast välja parima. Katsete seeriates kaalutlesid 15 depressioonihaiget enne esimese valiku tegemist keskmiselt 12 kandidaadi vahel ning teise valiku puhul 16 kandidaadi vahel.

Teadlaste poolt välja töötatud ülesande matemaatiline mudel näitas, et depressioonihaiged lõpetasid töötaja otsingud võtmekohtades, kus oli suur tõenäosus valida välja kõrgelt kvalifitseeritud kandidaat.

Katse alguses tagasi lükatud töökoha taotlejaid ei saanud valikuprotsessi hilisemates staadiumides enam valida ning katses osalejad nägid konkreetse kandidaadi arvulist reitingut võrrelduna juba nähtud kandidaatide omaga.

Tõsist depressiooni põdevad haiged otsustasid kõrgemalt kvalifitseeritud töökoha taotlejate kasuks kui 27 depressiooni mittepõdejat ja 12 juba ravi saanut. Kõik depressioonihaiged valiti Berliini psühhiaatriakliinikust ning umbes pooled neist said sõltumata sümptomite tõsidusest antidepressante.

Von Helverseni sõnul valisid ravimeid saavad ning ravimeid mittesaavad depressioonihaiged töökoha taotlejaid sama edukalt.