Arstid: hambaravis minnakse tagasi ENSV aega

Vähene hambapesu maksab julmalt kätte. Foto: SCANPIX

Eesti Hambaarstide Liidu presidendi Marek Vinki hinnangul põhjustab riiklik poliitika hambaravi kvaliteedi langust ning leiab, et riik peaks andma patsientidele suurema valikuvabaduse.

«Viimase aasta jooksul suutervise valdkonnas ellu kutsutud muudatuste eesmärk on sundida hambaraviasutusi täiskasvanute hambaravi ja proteesimise teenust pakkuma riigi poolt jõuga alla surutud hindadega,» ütles Eesti Hambaarstide Liidu juht Marek  Vink pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et enamik Eesti hambaarstidest selle korraldusega liituda ei kavatse, sest «teenuse kättesaadavuse parandamise» loosungi varjus on kampaania tegelik eesmärk toota poliitlubaduste täitmiseks vajalikku statistikat, mis pole patsiendi huvides, sest kvantiteedile rõhumisega kannatab hambaraviteenuse kvaliteet.

Hambaarstide liit hindab kõrgelt, et täiskasvanud elanikkonna suu ja hammaste tervis on pälvinud poliitikute tähelepanu, kuid otsus suruda hästi toimiva turu tingimustes teenuseosutajatele peale riikliku hinnakirjaga kaasnev madala kvaliteediga raviteenus on juba Eesti NSV ajal läbikäidud rada.

Vingi sõnul ei ole valdav osa Eesti raviasutustest nõus vabatahtlikult kehvemat teenust osutama, mistõttu on haigekassa lepinguga liitunute arv väike.

Lepingupartnerite värbamiseks on haigekassa välja mõelnud motivatsioonipaketi, mis premeerib arsti ajaühikus hambaravitoolilt läbi käinud patsientide hulga alusel. «See illustreerib hästi plaanimajandusliku lähenemise kaldumist absurdi – patsiendikeskse kvaliteetse ravitulemuse asemel tähtsustatakse vaid «tootmismahtu»,» ütles Vink.

Tema hinnangul tähendab see patsiendile piltlikult seda, et varasema ühe tunni asemel innustatakse hambaarsti sama tööd ära tegema 15 minutiga. Hambaravi konveieritööks muutmisel kaotab eelkõige patsient, on Vink veendunud. «Kiirustamisest tingitud aseptika (ehk haigustekitajate ühelt patsiendilt teisele üle kandumise vältimine) reeglite unarusse jäämise ja võimalike ravivigadega kaasneva hambaravi valdkonna maine languse tõttu kaotavad aga kõik,» hoiatas ta.

Hambaarstid on murega jälginud Eesti tervishoius viimase kümnendi jooksul toimunut, kus riiklik poliitika on järjekindlalt eratervishoiust ressurssi nn riigihaiglate kasuks ümber suunanud. «Sellise käitumise tagajärjel on meditsiinisüsteemis järjest vähem ruumi jäänud ravikvaliteedile, arstide ja patsientide rahulolule ning vajalikele investeeringutele,» sõnas arstide esindaja. Ta lisas, et nüüd on sama trend jõudmas ka hambaravini. «Nii sunniti täiskasvanute hambaraviteenuse osutamise majanduslikult kahjumlikke lepinguid esimesena sõlmima just riigi omandis olevad suured hambapolikliinikud, kes seda eelpool viidatud põhjustel tegelikult ei soovinud,» kinnitas ta.

Vingi sõnul eeldab moodne hambaraviteadus suuhaiguste diagnoosimisel, ravi planeerimisel ja ravi lahenduste valmistamisel uuemaid ja tihti ka järjest kallimaid tehnoloogiaid. See tähendab suuri investeeringuid seadmetesse ja kalleid koolitusi valdkondades, mida isegi ülikooli arstiõpe veel ei käsitle, kuid mis riiklikult pealesurutud hindade korral nüüd tegemata jäävad.

«Sotsiaalministeeriumi sõnul on senise (näiteks proteesihüvitise osas väga hästi toiminud) hambaravikorralduse lammutamise eesmärk tõsta kord aastas hambaarsti külastavate täiskasvanud patsientide arvu kuue protsendi võrra,» ütles Vink. Tema sõnul on seda tagasihoidlikku sihti arvestades valitud destruktiivne lahendus selgelt ebaproportsionaalne ega täida lepingupartnerite vähesuse ja kasvavate ravijärjekordade tõttu püstitatud arvulist eesmärki.

«Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa väljapakutu ei lahenda tegelikku probleemi, milleks on täiskasvanud elanikkonna madal teadlikkus suutervisest, mis ei võimalda inimestel oma suud ja hambaid tervena hoida,» on ta veendunud.

Hambaarstide liit tegi hambaravihüvitise süsteemi käivitamise faasis ettepaneku rahastadagi täiskasvanute puhul ainult diagnostilisi ja proaktiivse ravi protseduure, mis võimaldaks patsiendil haiguse põhjusi teadvustades ja kontrollides kalliks kujunevast hambatäidisega ravimise tsüklist välja saada. «Kahjuks meie arvamusega ei arvestatud ja esmavajalikeks kuulutati kõik hambaraviteenused, mistõttu jätkub olukord, kus haiguse asemel ravitakse sümptomit,» tõdes Vink.

Hambaarstid kutsuvad osapooli üles naasma läbirääkimiste laua taha, sest praegu kehtestatav süsteem ei täida seatud eesmärke.

«Meie ettepanek on, et patsiendil peab säilima õigus kasutada riiklikku hambaravitoetust endale meelepärase hambaarsti juures,» ütles Vink. Selleks peavad täiskasvanute hambaravi- ja hambaproteesihüvitis jääma rahaliseks ehk patsiendile hüvitatakse riigipoolne hambaravitoetus. Uut lahendust välja töötades ei tohi hästi töötavat süsteemi lammutada enne, kui uus lahendus valmis on. «Kahjuks on hetkel just nii juhtunud rahalise proteesihüvitisega,» sõnas Vink.

Ta lisas, et Eesti Hambaarstide Liidu ja Tartu Ülikooli hambaraviteaduse instituudi eksperdid on ka praegu valmis osalema koos tervisepoliitika kujundajatega töörühmas, mis tänapäevaseid tõenduspõhiseid praktikaid aluseks võttes aitaks välja töötada kuluefektiivseimad meetmeid Eesti elanikkonna suutervise parandamiseks. «Kutsume poliitikuid, ametnikke ja eelkõige avalikkust arutlema inimeste suutervise üle laiemalt – tervist kahjustava käitumise põhjus peitub ju eelkõige elementaarsete teadmiste puudumises,» sõnas Vink.