Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Arst-residentide töötasu tõuseb ligi 2000 euroni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arst. Foto on illustratiivne.
Arst. Foto on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Tartu Ülikool valmistab koos sotsiaalministeeriumiga ette lepingut, mille kohaselt tõuseb tuleva aasta 1. aprillist arst-residentide brutopalk 1779,6 eurolt 1929,52 euroni kuus.

Veel suureneb aprillist residentide juhendamise tasu, mis senise 155,08 euro asemel hakkab olema 170,75 eurot kuus, teatas Tartu Ülikool. Muutumas ei ole ülikoolile residentuuri korralduse ja õpetamise eest tasutav summa (107,4 eurot kuus), mis on püsinud neli aastat muutumatuna. 

TÜ meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprodekaan Urmas Lepneri sõnul on residentide palgatõus seotud arstide tunnipalga miinimumi tõusuga.

«Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus pannakse paika arstide palga miinimumtasu, mis omakorda määrab residentide palga. Ülikooli residentuuri korralduskulu vajaks aga hädasti tõstmist, sest viimase nelja aastaga on residentuuri teoreetilise õppega seotud kulud suurenenud, ka õppejõududel on õigustatud ootused töötasu kasvuks,» selgitas ta.

Lisaks on plaanis võimaldada tulevikus residentuuri läbimist osakoormusega, mis suurendab tunduvalt ülikooli halduskoormust. Sel juhul oleks residentidel võimalik töötada 40 tunni asemel 20 tundi nädalas, mis muudab residentuuri läbimise paindlikumaks. Osakoormust saaksid võtta residendid, kes on alla kolmeaastase või puudega lapse vanemad või doktorandid ning see oleks rakendatav erialadel, kus väljaõppe ja töö iseloom seda võimaldaksid.

Lepner lisas, et väga oluline on harjutada residente arsti elukutse juurde käiva töökoormusega, küll aga on osakoormuse võimaldamine põhjendatud väikelaste või puudega laste vanemate ning doktorantide puhul.

Residentuur on arsti- või hambaarstiõppele järgnev praktiline ja teoreetiline koolitus ühel arsti või hambaarsti erialal. Selle käigus viiakse residendi teadmised ja oskused iseseisva eriarsti tasemele. Residentuur toimub Eesti raviasutustes kolme kuni viie aasta jooksul.

Tagasi üles